Soe ilm sulatab kasumit

«Sel nädalal on olnud vaikus, sest suusamäed on kinni,» ütles Kuutsemäe lähedal asuva Lutsu turismitalu perenaine Eike Tasa. «Kui suusamäed on kinni ja parasjagu ei toimu mõnd võistlust, kus maailmakuulsused osaleksid, siis inimesed ei tule.»

Otepää lähedal asuva Väike-Trommi turismitalu peremees Alvar Koik sõnas samuti, et kui lund pole ja suusamäed kinni on, pole kliente ka turismitaludel. «Talvel sõltub meie äri otseselt lumest, porise maaga ei tule siia kedagi,» ütles Koik. «Eelmisel talvel näiteks tundus, et kogu Tallinna elanikud tahavad Otepääle tulla.»

Koigi sõnul tuleks talu talvel plussi, kui kõikidel nädalavahetustel oleks maja rahvast täis. «Veebruaris on kõik nädalavahetused broneeritud, aga näiteks see nädalavahetus on jälle tühi,» ütles Koik.

Lõuna-Eesti mäesuusatamise meeliskohtade, Otepää külje all asuva Väikse Munamäe ja Otepääst 11 kilomeetri kaugusel asuva Kuutsemäe haldajad tunnistasid sellel nädalal jõuetust looduse ees.

Kuutsemäe oli viimati avatud pühapäeval, kui toimusid TV 1 karikavõistlused. Väiksel Munamäel lülitati suusatõstuk välja kolmapäeval.

Sel pühapäeval Võrumaal Kütioru mäesuusakeskuses toimuma pidanud TV1 karikasarja etapp suurslaalomis lükkub edasi, sest Võrumaalgi on maa must.

ASi Kuutsemägi mäemeistri Kaarel Heina sõnul saab kunstlund hakata taas tootma siis, kui õhutemperatuur langeb 4--5 kraadini allapoole nulli. Heina hinnangul on sulailm ja tuul üle poole kunstlumest hävitanud. Kuutsemäe populaarseima, kuuenda nõlva keskmine lumepaksus oli 20 sentimeetrit. Hein lootis, et ehk õnnestub nädalavahetusel Kuutsemägi siiski mäesuusatamiseks avada.

ASi Munamäe Puhkekeskus direktor Jüri Jürgen nii optimistlik ei olnud. Väikse Munamäe järsematel nõlvadel peab lund olema vähemalt 20 sentimeetrit. «Suutsime detsembri lõpuks kasvatada kunstlume paksuse 40 sentimeetrini,» rääkis Jürgen. Pärast viimaste päevade sulasid on nõlvadele alles jäänud vaid mõni sentimeeter kunstlund.

Jürgeni andmeil maksab kunstlume tegemine ööpäevas veidi üle 4000 krooni. «Kokku tootsime detsembri lõpus kunstlund umbes neli ööpäeva,» täpsustas Jürgen. «Nüüd on vähemalt kaks kolmandikku kunstlume tegemiseks kulunud rahast sisuliselt ära sulanud.»

Ilusatel talvistel nädalavahetustel on Munamäe Puhkekeskuse käive olnud 30 000--40 000 krooni. Mäesuusakeskus majandab end ära, kui kuu keskmine päevakäive on 10 000 krooni.

Kasumit eelmisel aastal pankroti läbi teinud Väike-Munamäe puhkekeskus sel aastal ei kavanda. «Ainuüksi mäe käivitamiseks võtsime 1,5 miljonit krooni laenu, aga terve suusakompleksi kordategemiseks tuleb veel juurde laenata,» ütles Jürgen.

Ka Kütiorus asuvat kahte slaalominõlva haldav Kütioru Puhkekeskuse AS võttis suusanõlva ehitamiseks ligi miljon krooni laenu. Tagasi see raha veel ei teeni, sest soojade ja vihmaste ilmade tõttu on mäe avamine edasi lükkunud. «Jäime suurema nõlva avamisega hiljaks, nüüd ootame külma, et saaks hakata lund tegema,» ütles Kütioru puhkekeskuse ASi juhataja Endel Talv. «Praegu majandame ennast ära tänu motellile.»

Veebruari keskel toimuvat Tartu maratoni korraldava Tartu Maratoni Klubi juhatuse liige Alar Arukuusk ütles, et maratonikorraldajad lumepuuduse pärast ei pabista. «Selliseid olukordi on olnud ennegi ja me saame maratoni korraldatud ka siis, kui lumi tuleb 4--5 päeva enne võistlust,» ütles Arukuusk. «Kahju ainult, et inimesed treenida ei saa.»

ASi Baltic Tours reisikonsultant Eva Laur rääkis, et vaatamata soojadele sulailmadele ei torma inimesed kohe suusareise välismaale ostma. «Kes on ikka tõelised fännid, need sõidavad nagunii, meie mäed on nende jaoks liiga madalad,» ütles Laur. Populaarseimad eestlaste suusatamiskohad on Lauri sõnul Soome Himose, Tahko ja Levi suusakuurordid ning mäesuusakeskused Rootsis ja Norras.