Delikatesstoitu jääb vähemaks

Eesti riik nõuab uuest aastast Euroopa Liidust toodud kaubaga kaasa toidu ohutust tõendavat dokumenti EUR-1, mis eeldab kolmandatest riikidest toodud kauba kohta päritolumaa sertifikaadi olemasolu.

Euroopa riikide vaheladudes, kus Eestisse minevad koormad tavaliselt komplekteeritakse, selliseid dokumente tavaliselt ei leidu, sest seal neid ei nõuta.

Kuna Eesti on väike riik, siis kulub siin eksootilisi puuvilju, kalleid kvaliteetjuustusorte ja muid eliitsöögikohtade ja gurmaanide tarvis sissetoodavaid toiduaineid suhteliselt vähe.

K-Hulgi direktor Riho Maurer ütles, et juustuvalik firma hulgiladudes kindlasti väheneb, sest neid sorte, mida tarbitakse vähe, pole mõtet enam tuua.

Näiteks Prantsuse päritolu Brie juustu müüb K-Hulgi kõigest 15--20 kilo nädalas. Sama kehtib ka tigude-austrite ja muude delikatesstoodete kohta.

Seni tõi hulgifirma kauba põhiliselt Soomest oma emafirmast ja Rootsist, kus komplekteeriti koorem eri kaupadest ja anti neile üks ühine sertifikaat. «Kui seni saime tuua peaaegu kõike, mida klient tellis, siis nüüd pole väikesi koguseid enam mõtet tuua, sest paberiajamine on väga keeruline, kui aga tootja sertifikaati ei ole, tuleb tasuda tollimaksu,» selgitas Maurer.

Lihtsam on nende müük lõpetada ja tuua maale üksnes suure tarbijaskonnaga masskaupa, leidis ta. Kui erilist kaupa edaspidi siiski tuuakse, on hind tõenäoliselt mõnevõrra kõrgem.

Eelöeldu puudutab valusalt ka eksootiliste puuviljade maaletoojaid. Nemadki kaaluvad selliste harulduste, nagu näiteks papaia või karambola, maaletoomise lõpetamist.

Eesti Puu- ja Köögivilja Hulgiliidu juhataja Viktor Kriesenthali sõnul loodavad hulgifirmad, et nende välispartnerid hangivad kauba saatjalt kolmandatest maadest vajalikud dokumendid. «Kui nad seda ei tee, jäävad eksootilisemad puuviljad koormast maha,» märkis ta. Senise korra järgi võis Hollandis või Hispaanias müügile lubatud kaupa Eestisse vabalt sisse tuua.

Aivar Kägo hulgifirmast Mediata ütles, et samal põhjusel muutub sel aastal küsitavaks ka Mehhiko ja USA õlle sissevedu.

Väheneb ka haruldaste veinide valik, kuid veidi teisel põhjusel. Nimelt nõuab alkoholiseadus kõigi Eestis müüdavate veinide kandmist Eesti alkoholiregistrisse.

Toidu- ja veterinaarkontrolli piiriteenistuse direktor Vladimir Razumovski ütles, et kui loomsete toiduainete kontroll käib terves maailmas ühtemoodi, siis mitteloomseid tooteid kontrollitakse praegu tõepoolest vaid Hispaanias ja Eestis.

Reedel põllumajandusministeeriumis toimunud nõupidamisel Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsiooniga valmis otsus, et mitteloomseid kaupu ei hakata edaspidi piiril enam kontrollima, teatas Razumovski. Vajaduse korral kontrollitakse kaupa tolliladudes, piiril aga üksnes erandjuhtudel. Loomsete toiduainete ja elusloomade puhul jääb senine kord aga kehtima.

«Peame olema kindlad, et näiteks juust pole tehtud haige looma piimast,» märkis Razumovski, lisades, et toidu ohutuse osas ei ole kavas teha mingeid järeleandmisi.