Optimistlike ootustega uude majandusaastasse

Termin «ootus» on majandusteaduslik mõiste, mida kasutatakse majandusindikaatorite prognoosimiseks ja majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmiseks. Eristatakse kahte liiki ootusi: (1) tagasivaatavad, mille puhul otsuste vastuvõtmisel võetakse aluseks senini juhtunu; (2) edasivaatavad ootused, mille korral üritatakse prognoosida majandusnäitajate käitumist tulevikus eelnevalt tuvastatud vastastikustes seostes teiste näitajatega.

Edasivaatavatest ootustest on enam tunnustust võitnud ratsionaalsed ootused, mis on uusklassikalise majandusteooria üks alustalasid -- ratsionaalselt mõtlevad ja tegutsevad majandusagendid üritavad parimal viisil kasutada olemasolevat infot ja vältida varem tehtud vigu oma otsuste tegemisel.

Ratsionaalsete ootuste kontseptsiooni kasutamine eeldab üldreeglina küll majandusprotsesside modelleerimist ja korralikku kvantitatiivset analüüsi, ent vastava info puudumise korral tuleb vähemalt üritada ratsionaalse mõtlemise elementide kasutamist kvalitatiivsemat laadi prognooside koostamisel. Kommentaatorile teadaolevalt on Eestis ainuke enam-vähem kogu majandust hõlmav makromudel välja töötatud Eesti Panga majandusuuringute osakonna teadurite poolt.

Kirjutise ajendiks said Äripäeva prognoosid Eesti majanduse arengu kohta aastal 2000. Tundub, et on kasutatud ratsionaalsete ootuste elementidega kvalitatiivset analüüsi ja tulemus on meeldivalt optimistlik. Majanduskasvuks prognoosib Äripäev 6%. Ajalehe prognoosid langevad päris hästi kokku välisekspertide omadega.

Nende suhteliselt optimistlike prognoosidega võib nõustuda, kuigi mõne osas võiks diskuteerida. Näiteks eeldab Äripäeva prognoositud SKP 6% suurune tõus ja keskmise palga suurenemine 10% märgatavat töö produktiivsuse kasvu. Valitsuse taktika ühe käega anda ja teisega võtta võib täielikult nullida tulumaksureformi oodatava positiivse mõju majanduskasvule (vähemalt lühiajaliselt), sugugi selge pole välismaailma reageering maksureformile; intressimäärad on Eestis ennegi muutunud üpris kummaliselt jne. Eesti majanduse uue tõusu märgid hakkasid siiski ilmnema juba eelmise aasta lõpul.

Eesti kui välismõjudele avatud väikese siirderiigi puhul tuleb kõne alla ekstravertsete (väljapoole vaatavate) ootuste kontseptsiooni kasutamine.

Vaadakem Äripäeva prognoosi ekstravertsete ootuste seisukohast lähtudes. Maailmamajanduses valitsevad optimismimeeleolud, Kagu-Aasia ja Lõuna-Ameerika finantskriisidest saadi üllatavalt kiirelt jagu. Euroopa Liiduga ühinemise ettevalmistused kulgevad soodsalt. Euroopa Liidus oodatakse tugevat majanduskasvu ja euro tugevnemist. USAs on jätkunud ootamatult pikk majanduskasvu periood, Föderaalreservi (USA keskpank) juhatuse esimeheks valiti järjekordselt Alan Greenspan, üks USA majanduse gurusid. Venemaa suunalt võib oodata stabiilsemat arenguperioodi, kuigi siin on määramatuse aste suurim.

Kokkuvõtteks: võib loota, et väljastpoolt negatiivseid mõjusid ei tule ja optimistlike prognooside elluviimine on meie endi teha. Optimistlikud ja seejuures ratsionaalsed ootused on kenad asjad. Kui kõik ikka head ootavad ja oma tegemisi vastavalt kohandavad, siis varem või hiljem ootus täitub.

Autor: Vello Vensel