• OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • 19.01.00, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tollipaberite täitmine kaob

Elektrooniliste saatekirjade projekt saab lõplikult rakendamisvalmiks juba tänavu suveks, misjärel võivad kaupade autotreileritega vedajad vormistada oma tollidokumendid oma büroost väljumata ühe korraldusega läbi interneti, teatas eile sihtasutuse juhataja Marek Kiisa. Kaubavedaja edastab digitaalse allkirjaga kinnitatud dokumendid tollile otse oma arvutist ega pea enam vormistama pakse paberdokumentide virnu, selgitas ta.
Kaubadeklaratsiooni vormistamiseks praegu kulutatav umbes ühe tunni pikkune aeg väheneb Kiisa sõnul interneti kasutuselevõtuga kuni kümne minutini. Ta selgitas, et isegi kui pooled praegu igal aastal vormistatavast 600 000 deklaratsioonist vormistataks elektrooniliselt, oleks kokkuhoid 30--40 miljonit krooni.
Kiisa ütles, et esmalt valmib elektroonilise saatelehe süsteem autovedajatele, seejärel valmistatakse süsteem ette kasutamiseks raudteel. Ta lisas, et ligi 6 miljonit krooni maksva projekti haldamine võib minna eraõiguslikule ettevõttele.
Tolliameti peadirektori asetäitja Rein Velling ütles, et tema asutuses kasutatav arvutiprogramm ASYCUDA võimaldab elektrooniliste saatekirjade kasutuselevõttu nii, et tolliamet saab asendada usaldusväärsete klientide lauskontrolli pistelise kontrolliga, mis lühendab kauba töötlemise aega oluliselt. Tolliametile tundmatute deklarantide puhul jääb Vellingu sõnul kehtima endine süsteem, kus tuleb kaupade vastavust tõestada paberitega.
Samas lisas Velling, et ta kahtleb tolliameti võimes elektroonilised saatekirjad üldisesse kasutusse võtta varem kui aastast 2001. «Riigikogu menetluses oleva eelnõu kohaselt peab valitsus septembrikuuks looma digitaalsete allkirjade registri, mille praktiline rakendamine võtab mitu kuud aega,» selgitas Velling. «Varem oleme suutelised elektroonilisi saatekirju kasutama vaid iga kliendiga eraldi sõlmitud kokkulepetega, mis säilitab dubleerivate paberdokumentide kasutamise.»
Kaubavedajad seavad elektroonilise saatekirja süsteemile suuri lootusi, sest ootavad paberite vormistamisele kuluva aja arvelt kokkuhoidu.
«Oleksin ülimalt rahul, kui vedajal ei kuluks paberite vormistamiseks kolm päeva tollilaos seismist,» ütles Peep Kuldkepp ASist Skaneksped.
«Vähem pabereid ja vähem jooksmist on teretulnud,» lausus ASi Baltreil juht Vladimir Vinogradov.
Eile Tallinna tolliinspektuuris klientide dokumente vormistanud tollimaaklerfirma M-Service maakler Niina Elkin ütles, et tema teeks oma tööd meelsasti büroost väljumata arvuti taga. «Elektrooniline saatekiri oleks mugav, sest võtab vähem aega,» lisas ta.
Riigikogu võtab juba veebruarikuus vastu digitaalsete allkirjade seaduse, mis on elektrooniliste saatelehtede kasutamise eeldus, kinnitas eile pärast eelnõu arutamist riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Ivar Tallo.
Elektroonilised saatekirjad on üldkasutatavad Põhjamaades, mis on Euroopa Liidule selle süsteemi kontrollpiirkonnaks, samuti Saksamaal ja Hollandis. Eesti üks suurim väliskaubanduspartner Venemaa on praegu EDI süsteemile üle minemas, kasutades seda edukalt kaubavahetuses Soomega.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.12.24, 17:29
Foruse enam kui 10aastane koostöö Viru Keskusega – tehnohooldusest maineka rohesertifikaadini
Turvalisse ja jätkusuutlikku ühiskonda panustav Forus on igapäevaselt abiks paljudele kaubanduskeskustele. Teiste hulgas Viru Keskusele, mis on Eesti külastatuim ostu- ja meelelahutuskeskus. Forus hoolitseb juba enam kui kümme aastat kõikide tehnosüsteemide eest, teeb elektritöid ning hooldust. Lisaks on aidanud LEED-sertifitseerimisel ja üüripindade ümberehitustöödel.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele