Seadusandja, mitte hooneregistri initsiatiiv

Vastame ÄP artiklile «Hooneregister ärgitab pistisele» (14. 01) ja repliigile «Altkäemaksud tuba 3 kl 9--13» (17. 01)

Vastavalt 01.01.2000 jõustunud riigilõivu muutmise seadusele (RT I 1999, 92, 827) on hooneregistri toimingud alates 01.01.2000 maksustatud riigilõivuga. Riigilõivuseaduse paragrahvide 688--6811 kohaselt tuleb hooneregistri toimingutelt tasuda riigilõivu järgmiselt: ehitise hooneregistrisse kandmise eest 200 kr; hooneregistris kande muutmise eest 100 kr; ehitise kuuluvuse kohta tõendi väljastamise eest 200 kr; korteri kuuluvuse kohta tõendi väljastamise eest 40 kr, hooneregistri dokumendi A4 formaadis lehekülje tõestamata ärakirja eest 5 kr ja tõestatud ärakirja eest 10 kr; korteriomandi seadmiseks dokumendi väljastamise eest 50 kr korteri kohta ning vallasvara notariaalseks tehinguks õiendi väljastamise eest 500 kr.

Täiendavat riigilõivu kiirtellimuste täitmise eest seadusandja kehtestanud ei ole.

Seega on eksitav ÄP artikli pealkiri «Hooneregister ärgitab pistisele» ja artikli juhtlause, et aasta alguses kaotas Tallinna hooneregister kiirõiendite väljastamise. Tegu ei ole Tallinna hooneregistri initsiatiiviga, vaid seadusandja kehtestatud ühtsete riigilõivumääradega, mis kehtivad kõigis Eesti hooneregistrites.

Artiklis ei ole Tallinna hooneregistri kui ühe osapoole kommentaari kinnisvarafirma Ober Haus tegevdirektori Hindrek Leppsalu väidetele, et 10päevase ooteajaga võib kliendi soovitud tehing mõttetuks osutuda. Isikul on alati olnud (ja on ka praegu) võimalik esitada tellimus ajavaruga ja enne notariga tehingu tõestamise aja kokkuleppimist. Tellimuse vastuvõtmisel teatatakse isikule tellimuse täitmise tähtaeg, pärast tellimuse täitmist võib isik vajaliku dokumendi kätte saada talle sobival ajal. Riigilõivu saab tasuda ka dokumendi väljastamisel.

Artiklis ei ole Tallinna hooneregistri kommentaari riigikogu õiguskomisjoni esimehe Jüri Adamsi arvamusele, et asjad hooneregistris on selle asutamisest peale toiminud mõistusevastaselt. 19.04.1997 jõustunud andmekogude seaduse § 52 lg1 kohaselt tuli riikliku registri põhimäärus, mis on vastu võetud enne andmekogude seaduse jõustumist, viia selle seadusega vastavusse kahe aasta jooksul pärast seaduse jõustumist. Eesti riiklik hooneregister asutati ja põhikiri kinnitati 20.12. 1990. Andmekogude seaduses nimetatud kaks aastat möödus 19.04.1999. Praeguseni ei ole õigusakti, mis reguleeriks üheselt hooneregistri tegevust.

Otseselt solvav on 17.01 ÄP repliigis toodud lause «Jääb veel üle hooneregistrisse majajuhi tahvlile kinnitada silt «Altkäemaksud: tuba 3 kl 9--13».» Solvang ei ole põhjendatud isegi siis, kui asutuse tegevus väärib kriitikat.

Tallinna hooneregister mõistab teie muret võimaliku korruptsiooniohu pärast ja teeb kõik endast oleneva, et kõiki tellimusi täidetakse ühtses järjekorras.