Davosi ideedefoorumil annab tooni raha

Keegi ei vaidlusta, et ettevõtlik ?veitsi majandusprofessor Klaus Schwab on 30 aastat tagasi käivitatud üritusest teinud tõelise eliitsündmuse. Nagu seisab foorumit tutvustavas materjalis: «Tuues kokku maailma kõige mõjukamad äri-, poliitilise ja intellektuaalse elu juhid, paneb tippkohtumine paika sajandi alguse üldised suunad ja prioriteedid.»

USA president Bill Clinton on vaid üks 33st neljapäeval Davosi oodatud riigijuhist. Tulemas on Iisraeli ja Briti peaministrid Ehud Barak ja Tony Blair ning Jordaania kuningas Abdullah. Lisaks 1020 maailma mõjukamat firmajuhti, sealhulgas Microsofti asutaja Bill Gates ja America Online'i rajaja Steve Case.

Samas näitab konverentsi programm ning ürituse suuremate finantseerijate ja peakõnelejate kõrvutamine, et esinejate valik ei sõltu alati ainult ideede uudsusest. Sama kinnitab konverentsi korraldustoimkonna küsitlus.

Neli tänavuse konverentsi viiest kaasesimehest on firmadest, mis maksid maailma majandusfoorumi kassasse 78 000 kuni 250 000 dollarit. Suuri summasid maksnud firmade tippjuhid on arvukalt esindatud konverentsi kõnelejate hulgas, kes määravad ka arutelude teemad.

«Klaus on maailma parim müügimees,» ütles üks USA firmajuht. «Ta on kõik, mis annab, rahaks teinud.»

Sissemaksetest on Schwab üles ehitanud mõjuka institutsiooni -- nii rikka, et võis Genfi järve kaldale rajada 23 mln dollarit maksnud peakorteri ja 80% kuludest kohe tasuda.

Samas pole kinnitust, et Klaus Schwab konverentsist isiklikku kasu oleks saanud. Välja arvatud palk, mis on aastas ca 225 000 dollarit.

«Kriitikutel oleks õigus, kui need oleksid väiksed firmad, kellel pole midagi teistele öelda,» ütles Schwab. «Selle asemel on tegemist maailma parimate ja suurimate kogemustega firmadega.»

61aastane Schwab, kes endiselt Genfi ülikoolis majandusloenguid peab, on uhke oma ürituse üle. Ja teenitult -- Davosi foorum kannustas tagant kahe Saksamaa taasühinemist 1990. a ja Lõuna-Aafrika rivaalitsevate poliitikute lepitamist 1992. a ning edendas 1996. a Lähis-Ida rahuprotsessi. Davosis ennustas Schwab ammu enne Seattle'i WTO-vastaseid proteste, tagasilööki maailmamajanduse globaliseerumises ning ühiskonna võrgustumist veel enne interneti võidukäiku.

Sissemaksetest nõustus kõnelema Sun Microsystems. Lisaks «partneri» staatusest (suuremad toetajad) tingitud 250 000 dollarile maksis firma 12 500 dollarit liikmemaksu ja 6250 dollarit õiguse eest saata Davosi firma juhtivtöötajaid. Selle summa peavad tasuma kõik enam kui 1000 foorumile saabunud ärijuhti.

Aastaaruande järgi olid maailma majandusfoorumi 1999. a tulud 32 mln dollarit ehk 57% rohkem kui 1995. a. Kulud olid 31,4 mln. Vahe läks foorumi fondi, millest Schwab tahab luua midagi Nobeli auhinna sarnast hariduse, keskkonnakaitse, sotsiaalteaduste ja edaspidi kultuuri ja tsiviilühiskonna toetuseks.

Autor: ÄP