Aasta 2000 tõi kaasa olulisi muudatusi suhtlemisel äriregistriga

Aasta alguses jõustusid riigilõivuseaduse muudatused, millega muuhulgas muudeti äriregistri toimingutega seonduvaid riigilõivumäärasid. Nüüd tuleb tasuda riigilõivu äriregistrisse kandmise eest:

- Füüsilisest isikust ettevõtja, täisühing või usaldusühing -- 500 kr.

- Tulundusühistu või välismaa äriühingu filiaal -- 3000 kr.

- Osaühing -- 0,2% osakapitalist, kuid mitte alla 3000 ja mitte üle 20 000 kr.

- Aktsiaselts -- 0,2% aktsiakapitalist, kuid mitte alla 4000 ja mitte üle 40 000 kr.

Äriregistri kande muutmisel tuleb tasuda riigilõivu:

- Füüsilisest isikust ettevõtja, täisühing või usaldusühing -- 150 kr.

- Tulundusühistu või välismaa äriühingu filiaal -- 700 kr.

- Osa- või aktsiakapitali suurendamise kande tegemise eest äriregistrisse tasutakse riigilõivu 0,2% taotletava ning registrisse kantud osa- või aktsiakapitali vahest, kuid mitte alla 1000 kr osaühingu puhul ja mitte alla 1400 kr aktsiaseltsi puhul ning mitte üle 20 000 kr osaühingu puhul ja 40 000 kr aktsiaseltsi puhul.

- Osa- või aktsiakapitali vähendamise kande tegemise eest äriregistrisse tasutakse riigilõivu 0,2% taotletavast osa- või aktsiakapitalist, kuid mitte alla 1000 kr osaühingu puhul ja mitte alla 1400 kr aktsiaseltsi puhul ning mitte üle 20 000 kr osaühingu puhul ja 40 000 kr aktsiaseltsi puhul.

- Muude osaühingut või aktsiaseltsi puudutavate muudatuste kohta kande tegemisel (nt kanne juhatuse liikme, tegevusala jne kohta) tasutakse riigilõivu 700 kr.

Äriühingute puhul jäi kehtima põhimõte, et juhul kui taotletakse ettevõtja kohta mitme kande tegemist, tasutakse riigilõivu vastavalt kandele, mille tegemise eest on ette nähtud kõrgem riigilõivumäär. Näiteks juhul kui taotletakse osaühingu kohta kahe kande tegemist -- osakapitali suurendamise ja uue juhatuse liikme kohta, tuleb tasuda riigilõiv ainult selle määra järgi, mis on ette nähtud osakapitali suurendamiseks.

Alates sellest aastast on muutunud ka riigilõivu tasumise kord. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida, millise toimingu eest lõiv tasutakse, või tuleb viidata riigilõivuseaduse sättele, mille alusel lõiv tasutakse. Maksekorraldusel ei pea märkima mõlemat, vaid ainult ühe -- kas toimingu sisu või riigilõivuseaduse säte.

Riigilõivu on võimalik tasuda nii Hansapanka kui ka Eesti Ühispanka ning maksuameti interneti koduleheküljel toodud informatsiooni järgi on maksekorraldusel kohustuslik näidata viitenumber, mis äriregistri toimingute puhul on 1002052.

Autor: Mare Tropp