Rootsi pangad Baltimaade arengust

Rootsi Handelsbanken (SHB) rõhutab, et 1999. a oli Baltimaadele raske. Eestis ja Lätis on näha selget konjunktuuri paranemist tänu tihedatele sidemetele Soome ja Rootsiga, kus majandusel läheb hästi. Leedus ei ole seni veel tõusu märgata, mainivad SHB Balti eksperdid Gunnar Tersman ja Johan Javeus.

Nii Eestis kui ka Lätis on majanduslik tõus selgelt näha, eelkõige tänu kasvanud ekspordile, Leedus on ekspordi kasv olnud aeglasem, ütleb SEBi prognoosis Baltimaade ekspert Mikael Johansson. Kuid peale ekspordi on üllatavalt jõuliselt suurenenud kodumaine nõudlus, eelkõige Eesti ja Lätis.

Kodumaise nõudluse kasvu näitavad muu hulgas pangalaenud, mis on tohutult suurenenud. Laenajateks on peaaegu eranditult ettevõtted, eraisikute laenud moodustavad ainult 5--10 protsenti laenude kogumahust. Toimivat eluasemelaenuturgu veel ei ole, rõhutab SEBi Baltic Holdingu finantsdirektor Björn Meltzer.

Erinevalt Eestist ja Lätist on kodumaine nõudlus Leedus jätkuvalt nõrk, mille põhjuseks on suured eelarvekärped ja rekordiliselt suur töötus (8,5%).

SEB prognoosib, et Eesti selle aasta sisemajanduse kogutoodang kasvab 4,5% ja tuleval aastal 5%. Lätis on vastavad arvud 3% ja 4%. SHB prognoosi kohaselt tuleb Eesti ja Läti selle aasta SKT kasv vastavalt 5 ja 4%.

Leedu eelmise aasta majanduskriis osutus oodatust sügavamaks, millega kaasnes 4--5protsendine majanduslangus. Seetõttu suudab Leedu jõuda SKT kasvuga tänavu nulli ja tuleval aastal saavutada kolmeprotsendilise kasvu, pakub SEB.

SHB analüütik Gunnar Tersman on arvamusel, et Leedu majandusele andis tugeva hoobi Venemaa kriis, kuid probleeme süvendasid ka Leedu poliitikute vead. Liiga suurte kuludega tasakaalust väljas eelarve tekitas majanduses ebastabiilsust. Nüüd on eelarvepuudujääki vähendatud ja SKT kasvuks tuleb tänavu parimal juhul 2%. Juhul kui eelarve seis ei parane, on ka devalveerimine võimalik, prognoosib SHB.

Finantsturud jälgivad tähelepanelikult Baltimaade probleemseid valdkondi: eelarvet, maksebilanssi ja poliitilist arengut Lätis ja Leedus. SHB hinnangul on Eestis ja Lätis oodata maksebilansi puudujäägi vähenemist ja madalat inflatsiooni.

Leedus on 1991. aastast peale olnud kümme valitsusvahetust ja sügisel on tõenäoliselt uus vahetus, arvab SEBi nõunik Bengt Bennis. Ka Lätis ei ole Andris ?kele valitsus eriti kindlal pinnal, kuid lähiajal püsib ta võimul. Leedu liti devalveerimisoht on SEBi hinnangul vähenenud.

Autor: ÄP