Põllupidamises asendub raske aeg stabiilsemaga

Põllumajandustoodangu kahanemine ja põllumajanduse raske olukord läinud aastal pole kellelegi üllatus. Äsjalõppenud kümnendit ei saa pidada Eesti põllumajanduse hiilgeajaks. Põllumajandus elab nagu noatera peal ja ega seda kommenteerida pikemalt tahagi. Räägin parem sellest, mida kavatseme teha.

Ministeeriumi peaeesmärk on põllumajanduse säilitamine ja arendamine, et see oleks võimalikult tugev hetkel, mil Eesti saab Euroopa Liidu (ELi) liikmeks. Peame põllumajandustoodangu viima meie huvidele vastava taseme ja mahtudeni säilitamaks maksimaalse tööhõive, maakasutuse ja efektiivsuse. Ressursse on vähe ja neid tuleb kasutada optimaalselt.

Riik peab tegelema eelkõige põllumajandusharudega, mis ELis on reglementeeritud. Ühinemishetke olukord neis harudes määrab ära kvoodid ja toetused, tegelikult Eesti põllumajanduse kogu tuleviku. Eelkõige puudutab see piimandust ja teraviljakasvatust. Põllumajandustoodangu mahud eelmisel aastal paraku kahanesid. Meil tuleb see langev nool keerata üles.

Pole võimalik toetada kõike, mida tahaks, toetussüsteemid peavad teenima selgeid prioriteete. Nii on üks esmaülesandeid lehmade säilitamine ja piimakarja toodangu suurendamine. Meie eesmärk on taotleda ELilt Eesti aastase piimatoodangu kvoodiks 900 000 tonni.

Kui oleme piimatoodangu üles ajanud, siis tuleb esmalt tagasi võita siseturg, mis tarbib aastas 400 000 tonni piima. Seejärel peame suurendama ekspordimahtusid. Seni oleme ELi vähe eksportinud. Läbirääkimised sinna müüdava koguse suurendamiseks on lootustandvad. Kui oleme edukad, kaob 20 protsenti tollibarjäärist ja piima tootjahinna saab tõsta 3 krooni lähedale. Sellise hinnaga on tootjal võimalik juba pere ära toita ja investeerida. Sama kehtib teiste harude kohta -- esmalt läbilöök siseturul, seejärel ekspordi laiendamine.

Üks prioriteete on investeeringud. SAPARD-programmi kaudu on võimalik nende toetuseks Eestisse saada 190 miljonit krooni, millele lisandub riigilt 60 miljonit. Ministeerium käivitab euronõuetele vastava makseagentuuri ja saab juuliks anda täispaketi teavet, kuidas ja keda toetatakse. Augustis-septembris võib juba olla võimalik raha saada.

Pelgalt toetussüsteemidest ei piisa, kui ei hakka paranema taustolukord. Kehtestatud on tollid kolmandatele riikidele, mis andis meile eelise kaubandusläbirääkimistel ELiga. On lootust, et EL soostub kaotama eksporditoetused Eestisse tulevale sealihale.

Selle aasta esimesel poolel peame valmis saama rea olulisi seadusi. Üks tähtsamaid on põllumajandussaaduste ja -toodete turu korraldamise seadus, mis paneb aluse investeeringu-, otse- ja koolipiimatoetustele ning erakorralistele turukaitse meetmetele. See eelnõu jõuab veebruaris valitsusse. Ministeerium korrastab oma struktuure, pannes suurt rõhku veterinaar- ja toidukontrollile ning töötleva tööstuse valdkonnale.

Üsna mitmel piima töötleval ettevõttel on juba olemas eurosertifikaadid. Seni ei eksportinud Eesti ELi peale kalasaaduste lõpp-produkte, nüüd on ühistu E-Piim selleni jõudmas. Tulundusühistu E-Teravili hakkab koguma, segama ja pakkima toiduteravilja, et saada ühtlase hea kvaliteediga Eesti vili, mis on eeldus stabiilsele kohale turul.

Peamine töö tuleb tootjail endil teha. Nad peavad looma tugevad ühendused ja tegema lepingud tööstustega. Kui põllumehed ei suuda omavahel koostööd teha, pole ministeeriumil võimalik midagi teha.

Lõpetada tahan julgustavate sõnadega: rasketele aastatele järgnevad stabiilsemad.