2000. aasta riigieelarve järgi on Toompeal resideeruva riigikogu kuludeks ette nähtud 141,5 miljonit krooni, millest 76,56 miljonit läheb 101 riigikogu liikme vajadusteks ning 63,74 miljonit riigikogu kantselei ülalpidamiseks. Lisaks kulutab valimiskomisjon 0,63 miljonit ning okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise riiklik komisjon 0,57 miljonit krooni, kirjutab Sõnumileht.
Riigikogu juhatuse otsusega on kindlaks määratud riigikogu kantselei palgal olevate ametnike arv - 292,5. Ainus poole kohaga töötaja on üks Toompea lipuheiskajatest - kokku on neid 1,5.
Riigikogu kantselei direktor Heiki Sibul ütles, et viis aastat oli Toompea lossi töötajate arv 262. Seoses sellega, et valitsus tänavu suvel lossist välja kolib ning kogu hoonestiku juba alates 1. jaanuarist riigikogu bilanssi andis, suurendati ka ametnikkonda.
Sibula sõnul kulub lossi ülalpidamiseks 300 000 krooni kuus, mis hõlmab muude kulutuste hulgas ka sooja- ja elektriarveid.Toompea majandustalitusse kuulub 31 koristajat, 3 majahoidjat, 5 ehitus- ja remonditöölist, 7 tehnikut ja 6 inseneri. Lisaks on lossis 3 päevaperenaist ja 3 spordisaali perenaist, 1 varustaja, 1 komandant, 1 ekspediitor ja 1 transpordikorraldaja.
Formaalselt pole riigikogu bilansis ühtegi autot. Tegelikult on aga riigikogu igapäevases kasutuses 9 autot, mis kuuluvad riigikantselei bilanssi.
Neist kolm sõiduautot on riigikogu juhatuse - Toomas Savi, Tunne Kelami ja Siiri Oviiri käsutuses ning üks riigikogu kantselei direktori Heiki Sibula käes. Ülejäänud viis (sealhulgas kaks kaubikut) on kasutusel posti- ja majandussõidukitena. Riigikogu liikmed rahuldavad oma sõiduvajadusi taksodega.
Toompea ametnikele on jagatud piiratud arv mobiiltelefone. Kantselei on mobiiltelefonidega kindlustanud vaid direktsiooni liikmed ja osakonnajuhatajad, kellele on kinnitatud ka kõnelimiit - vastavalt 300 ja 200 krooni kuus. Kes limiidi ületab, peab ise oma kõned kinni maksma.
Lisaks on kantselei kindlustanud mobiiltelefonidega veel mõned olulisemad ametnikud, kes peavad aga kõigi oma kõnede eest ise maksma.
Lossist väljakolimisega jääb valitsusest vabaks 86 ruumi. Neist pooltesse kolivad praegused Rahukohtu tänaval paikneva nn saadikutemaja asukad.
Ülejäänutesse tehakse ruumid riigikogu liikmetele: üks tuba kahe riigikogu liikme kohta.
Seotud lood
Tulev aasta toob ettevõtjatele hulganisti lisakulusid erinevate maksude ja seadusemuudatuste näol. Kindlasti tuleb tegeleda kulude kärbetega hoidmaks jätkusuutlikku konkrurentsieelist turul. Selleks peab olema esimene samm taotleda paremad krediidi rahastuse tingimused. Pane rahastajad proovile laenuvõrdlusportaalis Sortter!