• OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • 08.02.00, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Euro pole mänguasi

On ideid, mis kütkestavad oma vaimukusega. Sellisena oli köitev ka ettepanek kasutada eurot Eesti sularahana. Tõepoolest, tehniliselt me võime oma valuutaressursside eest osta teistest riikidest kokku sularahaeurod ning Eestis käibelolevad kroonid eurode vastu vahetada. Oma kasu Eestile see idee juba andis, võimaldades Euroopa tasemel veel kord pöörata tähelepanu Eesti rahasüsteemi tugevusele. Ja tugev on ta tõesti: seitse aastat on kroon ainuke devalveerimata valuuta Põhja-Euroopas.
Kuid oodata muud kasu ettepaneku rakendamisest on illusioon, võrdväärne tulu lootmisega likviidsuse likvideerimisest.
Sulaeurole üleminek ei alanda protsenditaset, sest selle määrab maarisk. Ükski dekreet ei ole võimeline muutma seda, et oleme üleminekuriik üleminekuriskidega, ei seda, et osa meie majandusest on seotud suureriskiliste idaturgudega. Sestap protsentide kõrgema taseme määrabki ettevõtluse suurem risk, mitte kasutatav valuutaliik. Kuskilt ei nähtu näiteks, et Venemaa rahakäibe kasvav dollariseerumine võiks alandada tema laenuprotsente.
Ei vähenda sularahaeuro ka devalvatsiooniohtu. Esiteks sellepärast, et ei saa vähendada seda, mida pole. Kuid kui majandus peaks tõesti nõudma devalvatsiooni, saavutab ta oma nõudmise niikuinii, pärast ettepaneku realiseerimist kas või sellisel teel, et ühel halval päeval meie keskpangal pole enam valuutat rahakäibeks vajaliku sulaeuro ostmiseks. Seda võimalust ei saa välisinvestorid jätta arvestamata.
Niisiis puuduvad plussid, kuid on kindlad miinused. Esiteks kaotame emissioonitulu, mis spetsialistide andmetel ulatub paljudesse miljonitesse aastas. Teiseks kaotame ühe majanduse reguleerimise abinõu -- valuutakursi muutmisvõimaluse. Tõsi, valuutakomitee tõttu oleme juba praegu deklareerinud sellest loobumise, kuid erakordsetel juhtudel on meil ka praegu võimalus seda kasutada. Kolmandaks, euro ise on veel lapsekingades ja tema juba 16protsendiline kursilangus lühikese aja jooksul näitab, et euroga võib seostuda veelgi ootamatusi ja ohte. Mõistlikum on jätta enesele manööverdamisruumi enne tagasipöördumatut otsust.
Kokkuvõttes, meie riigijuhtidel õnnestus teadvustada Eestit Euroopas huvipakkuva uudse ideega. Oleks tore, kui jätkuks ka riigimehelikku tarkust loobuda kavatsusest seda enneaegselt ellu viia.
Autor: Rein Otsason

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.12.24, 16:05
Investeerimine kunsti: muuseumikvaliteet võib maksta vähem kui pool telefoni
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele