Pärnul on sadama üle täielik otsustusõigus

Kahjuks sisaldab ÄP artikkel «Kilk monopoliseeris laevaliikluse Pärnu jõel» (02.02) mõningaid tõlgendusvigu.

Pärnu jõe suudmesse rajatud sadama sissesõidukanali (moodustab osa ASi Pärnu Sadam aktsiakapitalist) hooldamine ja ohutu laevaliikluse tagamine on alates 1993. a olnud ME Pärnu Sadam (alates 1995. a AS Pärnu Sadam) kanda. Samast ajast tasuvad kanalimaksu kõik sadamat külastavad kaubalaevad.

Tegu pole nutika äriideega, vaid kohustusega hoida sissesõidukanal laevatatav. Kanalitasu kasutatakse üksnes sissesõidukanali hoolduseks: süvendustöödeks, laevaliikluse ohutuseks vajaliku puksiiri ülalpidamiseks, talviseks jäämurdmiseks akvatooriumis, laevaliikluse juhtimiseks (sadamakapteni teenused, tulede ja märkide korrashoid) ja keskkonnakaitselabori ülalpidamiseks.

Kanalitasu ei ole Pärnu sadama omanike väljamõeldis. Sarnast maksu, ehkki erinevate nimede all, võetakse paljudes sadamates (nt Riia, Ventspils ja Peterburi), mis asuvad jõesuudmes ning mille laevatamiseks on vajalikud süvendustööd.

Sadamatasude süsteem on igas sadamas erinev ning see kajastab kulusid, mida sadama pidaja peab sadama korrashoiul kandma.

Artiklist jääb mulje, et kuna Pärnus on võimul Reformierakond (tegelikult koalitsioon), on kõik viis linnavalitsuse või volikogu esindajat, kes kuuluvad ASi Pärnu Sadam nõukogusse, Reformierakonna liikmed. Tegelikult kuuluvad erakondadesse neist vaid kolm -- Reformierakonda üks, Isamaaliitu üks ja Mõõdukate hulka üks liige.

Pärnu linnavolikogu asutas 1993. a munitsipaalettevõtte Pärnu Sadam, et viia ellu linna sadamapoliitikat. Eesmärgiks seati seni puidu väljaveoga koormatud kesklinna kaide vabastamine reisilaevade ja jahtide tarbeks ning rasketranspordi eemalesuunamine keskusest ja elurajoonidest.

1995. a reorganiseeriti munitsipaalettevõte aktsiaseltsiks Pärnu Sadam. Kuna uute kaide rajamine nõudis sadamale täiendavaid investeeringuid, kaasati linnavolikogu otsuse kohaselt ka erakapitali.

Aktsiate müük erainvestoritele oli avalik. Praegu kuulub Pärnu linnale 41% ASi Pärnu Sadam aktsiatest, mis tagab piisava otsustusõiguse, et blokeerida linnale kahjulikke otsuseid ning tagada sadamapoliitika järjepidevus. ASi Pärnu Sadam Vana-Pärnusse rajatud uued kaid on linnapoolsel suunamisel tehtud sihiteadlikud sammud, eesmärgiga viia häiriv kaubavedu elu- ja puhkerajoonidest välja.

Kokkuvõtteks: Pärnu linnavolikogu kehtestatud ja eelpool nimetatud sadamaala tsoneering on kehtiv. Tsoneeringu kohaseid sadama arengu suundi kajastab ka Pärnu linnavolikogu kinnitatud Pärnu linna arengukava.

Linnavolikogu ja -valitsuse liikmed on ASi Pärnu Sadam nõukogus kooskõlas Eesti seadustega ja tulenevalt linnavolikogu otsusest, mis puudutab Pärnu linna osalemist äriühingus AS Pärnu Sadam.