Pean ÄP 4. veebruari juhtkirjas toodud loetelus praamipileti hindade tõstmisega seonduvat Eesti Vabariigi rahvuslikke huve mõjutavaks turutõrkeks. Kusjuures turutõrge ei ole vähem komplitseeritud kui riigikaitse või arstiabi küsimuste puhul. AS Saaremaa Laevakompanii on praegu monopoolsete õigustega riigi tellimuse täitja. Kui valitsus leiab, et monopoolne ettevõtja, kes pakub meile vältimatut transporditeenust, peab saama hinda tõsta, peaksime küsima, kuidas see mõjutab meid kui turutõrke tõttu tema sundkliente. Kui me sellegi hinnatõstmise peame kinni maksma, jääb meil muud olulist rahastamata, ettevõtluse kliima saartel kannatab kurjasti. Peale hiidlaste-saarlaste on piletihinna suhtes tundlikud ka meie võimalikud kliendid ja äripartnerid.
Kas Ida-Virumaal ettevõtja maksab vahetult enne Jõhvit mingi 26kilomeetrise maanteelõigu läbimise eest mingit uut «tõstetud hinda», nagu seda peab tegema sama pika hiidlaste meretee ületamise eest? Ei maksa ju. Ei ole kuulnud, et meie seadusandjad parlamentäärid sooviks, et ettevõtja Narva all oleks halvemas seisus kui Hiiumaal. Sellest minu ootus, et vääramatu olukord nagu möödapääsmatu meretee ei teeks vahet sisse ka teistpidi. Seetõttu ei saa praamipiletite hinna tõstmisest tekkivat kulude survet panna praami kasutajatele.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”