Ühispank ja Optiva Pank andsid kahe päevaga välja 20 miljoni krooni eest sooduslaene, mida taotlema tulnud kümned tagastatud majade üürnikud seisid kogu eilse öö pankade ukse taga, kirjutab Eesti Päevaleht.
Ühispank ja Optiva Pank hakkasid eile vastu võtma avaldusi tagastatud majade elanikele mõeldud sooduslaenu saamiseks, tänaseks on riigi eraldatud 20 miljonit krooni tõenäoliselt otsas.
'Inimeste huvi laenu vastu oli tugev, praeguseks on avaldusi tunduvalt rohkem vastu võetud, kui nende rahuldamiseks raha oleks,' ütles Optiva Panga suhtehaldur Rait Karu eile. Üürnikele jagatava laenu teeb soodsaks võimalus igakuine tagasimakse tasuda raha asemel erastamisväärtpaberites (EVP). Üks EVP-aasta maksab praegu 42 senti.
Laenu jagamist korraldava sihtasutuse Eesti Eluase juhataja Igor Jakobson ütles, et viimase kolme aasta jooksul on soodsat EVP-laenu antud kokku 450 miljonit krooni. 'Praegune 20 miljonit on kogu vajamineva summaga võrreldes väga väike raha,' nentis ta. Kui palju raha kõigi tagastatud majade üürnikele uute korterite ostuks veel võib vaja minna, on Jakobsoni sõnul väga raske ennustada.
'Kui väga konservatiivselt arvutada, on vaja vähemalt 400 kuni 600 miljonit krooni,' ütles Jakobson. Juba välja laenatud 450 miljonit on kulunud 2100 perekonnale.
Võimalus sooduslaenu võtta on umbes 20 400 inimesel, Jakobsoni hinnangul tahab laenu tõenäoliselt ainult kuni 4000 üürnikku.
'Tagastamisele kuuluvates majades ei ela üldjuhul just rikkad inimesed, seega ei suuda paljud pered täita laenusaamiseks vajalikku omafinantseerimise nõuet,' selgitas Jakobson. See teeb ka laenutahtjate arvu täpse ennustamise võimatuks, lisas ta. 'Pealegi ei soovi kõik inimesed olla kinnisvaraomanikud. Arvatavasti ei taha ka eranditult kõik tagastatud majade elanikud endale laenuraha toel korterit osta.'
Siiani on inimesed keskmiselt laenanud 180 000 krooni pere kohta, eile Optiva Panga poole pöördunud laenutahtjad küsisid Karu sõnul keskmiselt 300 000 krooni. Sellisesse vahemikku jääva summa eest saab osta korraliku kahe- kuni kolmetoalise korteri mõnda Tallinna magalarajooni.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.