Eesti Panga seadus näeb ette, et keskpank peab riigieelarvesse loovutama kasumiosa, mis jääb üle pärast seda, kui on tehtud eraldised reservidesse ja sihtkapitalidesse.
«Möödunud aastal kasumit ei olnud, nii pole võimalik seda ka kusagil jagada,» selgitas Eesti Panga asepresident Peter Lõhmus reedel.
Lõhmus märkis, et seadus ei luba keskpanga reserve riigieelarve jooksvate kulude katteks kasutada. «Mina isiklikult ei näe selleks mingit alust,» lausus ta.
Eesti Panga nõukogu esimees Mart Sõrg kinnitas, et keskpanga reserve tohib kasutada ainult Eesti Panga kahjumi katteks või krooni stabiilsuse kindlustamiseks.
Seetõttu tuleb riigieelarve toetamine kõne alla vaid juhul, kui selgub, et möödunud aasta lõpus teenitud erakorralised tulud viisid Eesti Panga siiski kasumisse. «Nii palju kasumit ilmselt küll ei tule, et saaksime 130 miljonit anda,» nentis Sõrg. «Kui mingi kasum tuleb, teeme väiksema eraldise.»
Rahandusministeerium arvestas tänavuses riigieelarves Eesti Panga eelmise aasta kasumiga hoolimata sellest, et keskpank ennustas aastatulemuseks kahjumit.
Ministeeriumi esindajad on varem öelnud, et peavad keskpangalt 130 miljoni kroonise eraldise saamist tõenäoliseks, sest raha võib võtta reservidest varasemate aastate kasumi arvel.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.