Raha puudus takistab Tallinnas haigete ravi

Tallinna haiglate juhid ennustavad rahaeralduse kahanemise tagajärjena ravijärjekordade pikenemist, mistõttu haigetel tuleb abisaamist oodata senisest kauem. Järjekorrad tekivad seetõttu, et haiglad saavad vähem osutada raviteenuseid ning eelisjärjekorras opereeritakse pakilisi haigeid.

'Kindlasti võib väita, et ravi kvaliteet raha vähenemise tõttu ei kahane,' sõnas Tallinna keskhaigla peaarst Andrus Mäesalu. Tema hinnangul tähendab tänavu tehtud umbes 8 miljoni krooni suurune eelarvekärbe keskhaiglale investeeringute ning uue meditsiinitehnika ostmise lõppemist.

Nõmme haigla peaarst Peep Põdder lausus, et raha vähenemise tõttu saavad haigla arstid teha vähem vastuvõtte. 'Meditsiini kättesaadavus elanikkonnale kahaneb ning on karta, et näiteks mõned raviteenused lähevad tasuliseks,' ütles Põdder. Tema sõnul võivad tasuliseks minna hambaravi ning mõned taastusravi valdkonnad.

Haiglatele eraldatav raha kahanes seetõttu, et Tallinnas vähenes ravikindlustust omavate inimeste arv. Seega tellis Tallinna haigekassa haiglatelt vähem raviteenust.

Tallinna haigekassa direktori Eve Karmo sõnul kahanes ravikindlustatud inimeste arv umbes 50 000 võrra, 446 000-lt 400 000-le. Nii suur muutus tuli haigekassa andmeil kolmel põhjusel. Inimesed ei tunne küllalt huvi enda ravikindlustuse olemasolu vastu, vähenenud on legaalne tööhõive ning haigekassa täiustas septembris arvutiprogrammi, mis võimaldab selgitada täpselt ravikindlustust omavate inimeste arvu.

Peep Põdder seadis kahtluse alla haigekassa andmebaasi täpsuse. 'Uskudes Tallinna haigekassa andmeid, tuleb välja, et pealinnas elab umbes 120 000 inimest, kellel puudub ravikindlustus. See aga tähendab, et oleme sotsiaalse katastroofi ees, sest enamik sellest 120 000st on tasuta ravivõimalustest ilma. Kuna nii palju inimesi on kindlustuseta, võib tekkida olukord, kus me ei suuda enam avastada õigeaegselt näiteks tuberkuloosi, kuna nende inimeste tervislikust seisukorrast pole ülevaadet.'