Katseaega vajavad mõlemad osapooled

Katseaega on seni oluliseks pidanud eelkõige tööandjad, kuid ka üha enam töövõtjaid mõistab selle tähtsust.

Neli kuud on tööandjale piisav aeg, et selguks uue töötaja tööalased võimed, suhtlemisoskus ja ka tervise vastavus ametikoha nõuetele. Teiselt poolt saab ka töövõtja nelja kuuga selgeks, kas tema tahab sellel töökohal töötada.

EMT turundusdivisjoni direktori Jüri Teemanti sõnul on tippjuhtide tasandil kõige olulisemaks hindamise kriteeriumiks usaldus ning tegelikult on selge juba töölevõtmisel, keda saab usaldada ja keda mitte. Seadusega ettenähtud katseaeg neli kuud on tema arvates just õige pikkusega näiteks spetsialistide tugevuse hindamisel. «Kuu või kaks suudavad kõik timurlaseks kehastuda,» märgib Teemant, «pärast seda tekib kerge väsimus, enesekontroll nõrgeneb ja välja tuleb inimese tegelik mina.»

Firma kultuuri seisukohalt on Jüri Teemanti sõnul oluline, et katseaeg oleks võrdse pikkusega kõikidele ametitele -- keegi ei ole eelnevalt «teistest võrdsem». Kui aga inimene suudab kiiresti töösse sisse elada, siis võib juht katseaja ennetähtaegselt lõpetada. See oleks kindlasti ka uuele töötajale tunnustuseks, märgib Teemant.

Ka Tallinna Kaubamajas kasutatakse katseaega kõigil ametikohtadel kogu seadusega võimaldatud mahus, s.o neli kuud. Tallinna Kaubamaja personalijuhi Janika Kuusiku sõnul on see kooskõlas mõlema osapoole huvidega. «Viimaste aastate jooksul on inimeste suhtumine katseaega muutunud,» tõdeb Kuusik. «Kui veel mõni aeg tagasi kippus inimene katseaega tunnetama kui endale suunatud usaldamatust, siis praegu mõistetakse üsna hästi selles sisalduvat mõlemapoolset ka- su.»

Töötaja ametisse sobivus või mittesobivus peaks Jüri Teemanti sõnul olema selgelt nähtav juba enne tööle vormistamist, sest täiskasvanud inimene oma harjumuste ja kommetega on väljakujunenud isiksus ja olulisi muudatusi tema iseloomus enam ei toimu.

- Töötaja tööle asumisel võivad tööandja ja töötaja kokku leppida katseaja kehtestamises. Katseaja eesmärk on anda tööandjale võimalus teha kindlaks töötaja tervis, võimed, suhtlemis- ja kutseoskused tööl, milleks töötaja tööle võetakse. Samas annab katseaeg võimaluse ka töötajale veenduda töö või töötingimuste sobivuses. Nii tööandjal kui ka töötajal on võimalus seda teha nelja kuu jooksul alates töötaja tööle asumise päevast.

Katseaja võib ette näha olenemata sellest, kas töötaja asub tööle põhikohaga või kohakaasluse korras, määramata või määratud ajaks. Seda ei või kehtestada töötaja üleviimisel teisele tööle, samuti siis, kui töötaja jätkab töötamist teise tööandja juures seoses ettevõtte reorganiseerimise, alluvuse, omaniku või omandivormi muutumisega. Kui töötaja katseaja kestel mõjuva põhjusega ajutiselt ei tööta (nt haiguse tõttu), lükkub katseaja lõpptähtpäev nende päevade võrra edasi. Katseaja kestel on töötajal kõik seadusest, haldusaktist, kollektiiv- ja töölepingust tulenevad õigused ja kohustused. Katseajal on töötaja kohustatud täitma töösisekorra ja teiste tööandja kehtestatud eeskirjade nõudeid.

Töötaja tervist, võimeid, samuti kutseoskusi ja suhtlemisalast sobivust tehtavaks tööks hindab tööandja. Kui tööandja ei ole rahul töötaja katseaja tulemustega, st töötaja ei vasta sellel töökohal esitatavatele nõuetele, on tööandjal õigus lõpetada tööleping igal ajal katseaja kestel. Töölepingu lõpetamiseks ei ole nõutav etteteatamine ega hüvitise maksmine. Tööandjal ei ole kohustust anda töötajale ei suulist ega kirjalikku selgitust katseaja ebarahuldavate tulemuste asjaolude kohta.