Pensionireformi kulude minimeerimise võimalus

Mul on ettepanek sotsiaalministrile ja rahandusministrile: hajutada kavandatava pensionisüsteemi teise samba ? kohustusliku kogumispensioni ? rakendamiseks vajaliku sundkindlustuse makse suuruse kehtestamine vähemalt 15 aastale.

Alustades 2002. a 1 protsendiga brutopalgast ja jõudes 2016?2020. a 8?10 protsendini, moodustab teise samba pensionifondidest makstava pensioni osa riigi keskmisest palgast 2030. a vähemalt 10 ja 2040. a vähemalt 15.

Ettepaneku eesmärk on minimiseerida teise pensionisamba rakendamisega kaasnevat riigieelarve defitsiidi ohtu. Riigieelarve defitsiit võib tuleneda Eesti kohustusest tagada Euroopa sotsiaalhartas sätestatud nõude täitmine, st riigi keskmine (neto)pension võrdub vähemalt 40 protsendiga riigi keskmisest (neto)palgast.

Ettepaneku rakendamine eeldab esimese pensionisamba ? riikliku pensionikindlustuse ? tulude baasi (20 sotsiaalmaksu) säilitamist vähemalt 2016.?2020. a. Esimese samba tulude baasi kärpimisega kaasneks riigi rahaliste reservide kulutamine tarbimiseks ja kümnetesse miljarditesse kroonidesse ulatuvate pikaajaliste tarbimislaenude võtmine, mis pidurdab Eesti majanduse arengut.

Eeldusel, et esimese pensionisamba tulude baasiks jääb 20 sotsiaalmaksu (arvutatuna brutopalgast) ja keskmine netopalk moodustab riigi keskmisest brutopalgast ligikaudu 80, ning võttes aluseks palgasaajate ja pensionäride suhtarvud, on kõrvalolevas tabelis välja arvutatud riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel makstava (esimene pensionisammas) keskmine (neto)pensioni ja riigi keskmise (neto)palga suhe. Arvutus on ligikaudne ja siit ettepanek ministritele: tellida ekspertidelt Eesti demograafilise olukorra kujunemise prognoos 2045. aastani.

Kuna 2001. a on kavas rakendada töötuse ja kutsehaiguse ning tööõnnetuse sundkindlustused, muutub seis tööturul pingeliseks, seega tuleks psühholoogilistel kaalutlustel alustada pensioni sundkindlustusega täiendava säästmise arvel tööandja palgakulude marginaalist (brutopalk + sotsiaalmaks) 1.01. 2002.

Psühholoogilise barjääri ületamiseks on soovitav brutopalgast arvutatava 1 suuruse sundkindlustuse makse määra jagamisega solidaarselt tööandja (0,5) ja töövõtja (0,5) vahel. Tulenevalt Eesti majanduse arengu tasemest ja keskmise palga kasvust tuleks aastast aastasse suurendada säästuprotsenti (maksemäära) kaheksa protsendini 2016. a.

Pensioni sundkindlustuse kohustusega hõlmata kõik palgatulu ja sellega võrdsustatud tulu saajad, kellel jääb seaduse kehtima hakkamisel vanaduspensioni ikka jõudmiseni viis ja enam aastat. Viie aasta jooksul kogutud viis protsendipunkti palgast lisab pensionil olles 15 aasta jooksul 0,3 kättesaadavale pensionile.

Minu hinnangul moodustab keskmine väljamakse teise samba pensionifondidest ühe pensionäri kohta eelpool viidatud maksemäärade rakendamisel 2016. a vähemalt 2?3 riigi keskmisest netopalgast. I ja II samba pension kokku tagab 40 nõude ilma suuremahulisi tarbimisplaane tegemata.

Sundkindlustuse maksemäära edasine suurendamine ja esimese pensionisamba tulude baasi kärpimine sõltub majanduse arengust ja poliitilistest kokkulepetest.

Arvutused on taas ligikaudsed ja siit taas ettepanek ministritele tellida tunnustatud makromajanduse ekspertidelt alternatiivsed prognoosid, arvestades Eesti majandussituatsiooniga võrreldavate Euroopa riikide kogemusi.

1 brutopalkade kogusummast moodustab 2002. a ligikaudu 340?350 miljonit krooni. Sellise ressursi minimaalse riskiga investeerimine on jõukohane tänasele Hüvitusfondi meeskonnale.

Hüvitusfondi tegevuse reorganiseerimine on valitsuse jaoks paratamatu ülesanne ja üks tõsist kaalumist vajavaid alternatiive ongi ülesanne reorganiseerida fond loodava teise samba pensionifondi haldajaks. Investeerimisressursi suurenedes aga arendada välja vastava litsentsi alusel töötavate eraõiguslike fondivalitsejate süsteem.

Ettepanek ministritele: tellida Hüvitusfondi spetsialistidelt ja vabatahtliku pensionikindlustuse fondide haldamise kogemustega spetsialistidelt alternatiivsed kavad II pensionisamba fondide haldamise korraldamiseks.

Pensioni ja palga suhtarvuga Euroopasse jõudmine saab teoks ainult vabatahtliku pensionikindlustuse toel. Vabatahtlikku ja sundkindlustust korraldavate institutsioonide vahelise konkurentsi leevendamiseks rahaturul lähiaastatel soovitangi rakendada pensioni sundkindlustust tasa ja targu.