Politsei kohtles Bergmanni liiga karmilt

Vastavalt põhiseadusele ja rahvusvahelistele konventsioonidele, millega Eesti on ühinenud, saab isikut süüdi tunnistada ja tema suhtes kriminaalrepressiooni kohaldada alles pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist.

Õigusriigis presümeeritak-se isiku süütust. Seetõttu on isikult vabaduse kui põhilise inimõiguse äravõtmine enne süüdimõistmist äärmuslik abinõu, mida saab kohaldada üksnes erakorralise hädavajaduse korral ja juhul, kui isik võib toime panna uusi kuritegusid või pakku minna.

Vahi alla võtmine mitte-õiguslikel motiividel, näiteks ühiskondliku kättemaksuhimu rahuldamiseks või siis eesmärgil demonstreerida muidu küllaltki ebaefektiivse politsei jõudu, ei ole õigusriigile kohane.

Mis aga puudutab ?karmi käe? pooldajaid, siis muutuvad nad eranditult neid ennast puudutava repressiooniohu korral tõelisteks liberaalideks.

Minule teadaolevalt ei ole ERA Panga kunagisi juhte kunagi kriminaalkorras süüdi mõistetud. Seetõttu ei tohiks ekspankureid kohelda kui ohtlikke vägivallakurjategijaid.

Ajakirjanduse andmetel vahistati ekspankurid kodus, mitte aga lennujaamas, mõne Ladina-Ameerika riigi viisaga passis. Uute kuritegude ärahoidmise motiiv peaks samuti ära langema, sest ettevõtluskeeld välistab inkrimineeritavate kuritegudega analoogsete tegude toimepaneku.

Vaevalt et pärast pikka ooteaega ilmnesid järsku mingid erakorralised asjaolud, mis andsid põhjuse süüdimõistvat kohtuotsust ära ootamata mitme kindlat ühiskondlikku positsiooni omava isiku üheaegseks vahi alla võtmiseks.

Eestile on küllaltki sümptomaatiline, et riik suunab oma repressiivaparaadi just kindlaid sotsiaalseid sidemeid omava, üldiselt seaduskuuleka ja vägivallatu isiku vastu. Meenutame siinkohal kasvõi Dudkini, Kaseniidu või Rifkindi juhtumeid.

Kui on näiteks tegemist kodanike poolt politseile üleantava töötu huligaani või asotsiaalse taskuvargaga, siis ei tule politseile vahistamine reeglina mõttessegi.