Vee-ettevõtted on huvitatud dialoogist 8. märtsi Äripäevas ilmunud arvamuse ?Kartellilepe vee hinna kujundamisel?? teemal.
Eesti Vee-ettevõtete Liit on alati huvitatud veemajanduse probleemide kajastamisest, ka kitsaskohtade väljatoomisest ? dialoogist tootja ja tarbija vahel. Konstruktiivne saab see olla siis, kui mõlemad pooled kasutavad objektiivseid põhjendusi ja kontrollitud andmeid.
Artikli autori Erna Sepa hinnangud Eesti veemajandusse paigutatud investeeringute kohta ja subjektiivsed seisukohad veemajanduses valitsevate kartellilepete asjas on ebakorrektsed. Juba artikli pealkiri kõlab kummaliselt, viidates kokkulepetele hindade kehtestamisel. On teada, et Eestis kehtestavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuste hinnad kohalikud omavalitsused. Arvestatakse veemajanduse olukorda, kohapealseid võimalusi jne, mis on määratletud arendamise kavades ja millest tulenevalt lahendatakse veemajanduse küsimusi piirkonniti väga erinevalt.
Sepp pakub Haapsalu joogivee hinnaks 12,4 kr/m3. Tegelikult oli ühe kuupmeetri joogivee hind Haapsalus 1999. a 7,2 kr nii elanikele kui ka ettevõtetele. Sepa väitele kasutatava põhjavee horisondi sügavuse ja vee hinna suhte kohta lisan, et veeteenuse hinnas ei oma maapinnast ammutatava vee tõstekõrgus määravat osa.
Omavalitsuse ja vee-ettevõtte eestvedamisel valmis Haapsalus 1997. a kaasaja nõuetele vastav reoveepuhasti, mille ehitust finantseeriti ka Rootsi ja Soome abirahadest. Uue reoveepuhasti rakendamisel vähenes 1997.?1998. aastal orgaanilise reoaine juhtimine Haapsalu lahte ligikaudu kahekümnekordselt. Tulemus on üldise keskkonnakoormuse vähenemine ja tähtsaima kohaliku loodusressursi, ravimuda, kaitsmine.
Veemajanduse arendamine on väga kapitalimahukas, kus suured investeeringud on hädavajalikud. Lähitulevikus tuleb kvaliteedinõuete täitmiseks ehitada kaasaegseid veetöötlusjaamu ja vahetada välja amortiseerunud veetorustikke, uuendada reovee puhastusseadmeid ja asendada kanalisatsioonitorustikke.
Joogivee kvaliteedi ja reovee puhastamise probleeme on kõigis Eesti linnades. Paraku kaasneb investeeringutega teenuse hinna tõus.
Erna Sepa pahameele alla sattunud Haapsalu ja Tallinn astuvad tõesti esireas, nagu kirjutises märgitud, seda aga eelkõige probleemide lahendamiseks tehtud investeeringute mahult.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”