Suurte Muutuste Aeg jõuab kaubandusse

?Pangandus on kaubandusest alati natuke ees olnud,? sõnab hulgifirma Jungent turundusnõunik Kait Liinev. ?E-kommertsi tulekuga on vahe veelgi suurenenud.?

Suutlikkus investeerida annab pankadele võimaluse kätt kaasaja pulsil hoida. Ka suurematele Eesti kaubandusfirmadele pole IT-investeeringud praegu taskukohased, investeering ei too piisavalt ruttu tagasi.

Skandinaavias raha on. Hiljuti Ehitusmaailma keti ostnud soomlaste Kesko on seadnud enesele eesmärgiks vallutada Eesti tarbekaupade turust veerand ning jahib uusi ostmist väärt poekette.

Kesko on alustanud kogu Eestit katva cash-and-carry võrgustiku ehitamist, et teenindada kohalikke jaemüüjaid ja restoranikööke. Ehituses on kolm objekti ? Tallinnas Mustamäel, Tartus ja Jüris, kuhu tuleb suur logistikakompleks sajakonna töölisega.

Kui Kesko kulutab Eestis laienemiseks 2,5 miljardit krooni ? sellisest summast on juttu kuluaarides ? on pool kaubandusturust tema käes. ?Kesko kavatseb laieneda Eestis toiduäris ning ehitus- ja põllumajandustarvete turul ülevõtmiste kaudu või uute üksuste loomisega,? sõnab Kesko asedirektor Kalervo Haapaniemi.

Kuna tulevikus on kuningas see, kel on jaevõrk ehk tarbija, polegi väljakäidud investeeringu number suur. Eriti kui arvestada, et toidule ja esmatarbekaupadele kulutab Eesti elanikkond kokku 10, mõnede arvutuste kohaselt 12 miljardit krooni kogu tarbijaturu 41 miljardi kroonise mahu juures.

Lisandub ka turistide ning ehitus- ja põllumajandustarvete käive. Võib arvata, et kaubaturiste lõunast ja idast hakkab siia tulema nagu soomlasi Kadaka turule. Sest lõuna pool on kaubandus sarnaselt pangandusega meist maha jäänud.

Põhjala rahakatele kaupmeestele võiksid huvi pakkuda nii ETK 500 poodi kui ka näiteks Tallinna Kaubamaja AS, mis tähendab hästitöötavaid Tallinna ja Tartu kaubamajasid, Kadaka ja Punast Selverit, lisaks praegu ehitusjärgus olevaid Pirita ja Järve Selverit. Kusjuures Piritale tulevad spetsiaalsed e-kaubanduse ruumid: klõpsid arvutis ostukorvi valmis ja poest mööda sõites võtad paki kaasa.

Tallinna Kaubamaja tuumikaktsionäri esindav Jüri Käo kinnitab, et kuigi huvilisi tuleb uksest ja aknast, siis müügisoovi tal praegu pole.

Ka ETK juhatuse liige Raimond Lunev väidab, et praegu ETK üle Eesti laiutavat ketti ei müüda. ?Selle aasta eesmärk on ketistada pooled kauplused,? lisab ta. ETK-le kuuluvad Konsumi, Maksimarketi, A ja O, Edu ning A poeketid.

Milleks kiirustadagi. Mida paremini poed töötavad, seda kõrgemat hinda saab nende eest küsida. Võib-olla tekib ka ostjate seas tihedam konkurents.

Kui Soomes on Kesko turuosa 40, siis sealne tarbijate ühistu ehk SOK Corporation on oma 30-lise ja tõusva turuosaga pea sama vägev. Näiteks on SOK-l Soomes 37 Prisma hüpermarketit. Esimene Soome-väline tuleb sügisel Tallinna Sikupilli ostukeskusesse. Ja Prisma pole öelnud, et ta laieneda ei kavatse.

Ka Ernesto Preatoni peab läbirääkimisi mitme rahvusvahelise jaemüügiketiga. Ülejärgmisel aastal tahab ta avada Riias kaubanduskeskuse, tugevamat toetust oleks vaja ka Tallinnas Kristiine Kaubanduskeskuses domineerivale Primole. Eestlastele pisut lõunamaaliselt kitsas pood on viinud kitsikusse ka omanikud. Jõulueelsele ostubuumile järgnenud aastaalguse tarbimislangus tekitas Primole tõsiseid makseraskusi.

Kui uue Primo puuduseks tuuakse liiga kitsaid riiulivahesid ja fiatilikult pisikest parklat, siis Eesti tulevikupood on avar.

Eestis on turu-uuringufirma Profindex andmetel müügipinda kokku 0,44 m² inimese kohta. Kuigi 1995. aastast on müügipinda lisandunud keskmiselt kümnendiku võrra, tuleb Soomele järgi jõudmiseks müügipinda inimese kohta ikkagi veel vähemalt neljakordistada.

Profindexi tegevjuht Margit Raid nendib, et hüper- ja supermarketite hoogne tekkimine suretab välja ümberkaudseid väikepoode.

Emori sihtturunduse suuna juht Ülle Pärnoja räägib, et müügipinna juurdekasv on vähendanud jaekäivet ruutmeetri kohta. Üldjuhul tähendab see väikepoekestele surmaotsust.

Pärnoja toob välja ka paradoksi. Kuigi teeninduse tase on pidev valuteema kaubandusest rääkides, ei vali inimesed enamasti poode teeninduse järgi, 68 elanikest on hinnatundlikud. Poed võivad teha kui tahes palju kampaaniaid, kuid ikka saavutavad nad vaid selle, et suurem osa inimestest teeb poes ringi ja võtab odavalt pakutud kaupa.

Hinnatundlik tarbija on harjunud turul käima, Tallinnas tehakse pooled ostud turult.

Turul käiv inimene pole endale veel teadvustanud, et poes on margariin 20 senti kallim, ent pole päikese käes hoitud. Ja munad on tsipa kallimad, kuid pole õues läbi külmunud. Turul käiv klient on poodide tulevikulootus. ?Pood pakub talle peaaegu sama hinnaga kaubale lisaks usaldust ja kvaliteeti,? tõdeb kaubamaja eksjuht Peeter Tohver. ?Turg ei peaks olema tulevikus üle aja seisnud kauba realiseerimiskoht, vaid värske puu- ja köögiviljaga kauplemiseks, nagu ta ongi loodud.?

Järjest laienevad poed ootavad turukliente tulevikus ostma kassette ja särke, nüüd aga enam mitte piraattoodanguna. Rocca al Mare Kaubanduskeskus saab peagi 12 000 m² juurdeehituse, märtsi lahkudes suureneb Stockmanni kaubamaja 15 000 ruutmeetrini...

Üks asi veel: üle leti müüvad poed on peagi ajalugu. Seda vähegi tihedama asustusega aladel.