Ümbrikupalgad röövivad aastas pool miljardit krooni

Arvutustes lähtus Äripäev maksuameti hinnangulisest eeldusest, et Eestis maksab ümbrikupalka ligikaudu viiendik ettevõtetest, kellest suur osa on väikeettevõtted.

Maksuameti peadirektori Aivar Sõerdi sõnul on võitlus ümbrikupalkade vastu aasta-aastalt tõhustunud, kuid ikkagi on näitajad veel tagasihoidlikud. Sel aastal maksmata maksude eest määratud trahvide 240 000kroonisest kogusummast annavad trahvid ümbrikupalkade eest tema tunnistusel tühise osa. Samas ei kajastu maksuameti statistikas politsei kätte antud kriminaalasja materjalid.

Sõerdi kinnitusel makstakse ümbrikupalka kõige enam seal, kus liigub palju sularaha. ?Näiteks kaubandus, ehitus,? rääkis ta.

Lõplikult välja kujunenud metoodikast, mille alusel maksuamet ümbrikupalku paljastama hakkab, on veel vara rääkida, tõdes Sõerd. ?Loomulikult on meil olemas kogemused ja ka metoodilised juhendid,? rääkis ta. ?Aga eelkõige loodame olemasolevale infotehnoloogiale ja andmebaasidele. Siin on ka edasiliikumine kõige suurem.?

Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude osakonna komissar Henri Sepp ütles, et ümbrikupalga maksmise võimalust kontrollitakse igasuguse kriminaalasja puhul, aga eriti siis, kui on tegemist topeltraamatupidamistega. ?Vihjeid ümbrikupalkade kohta on tulnud väga palju,? rääkis Sepp. ?Tööandjad võiksid sellega arvestada, et vihjed tulevad töötajate käest.?

Tallinna majanduspolitsei komissar Jaak Hindriksoni sõnul takistab politsei tegevust kahtlusaluste ettevõtete kontrollimisel tööjõu vähesus. ?Kui on teada ettevõte, mis on jätnud miljon krooni tulumaksu maksmata, siis suuname oma tegevuse sinna, mitte mõnele väiksele ümbrikupalga maksjale,? selgitas ta.

Tallinna linnapea Jüri Mõis pakkus ümbrikupalkade probleemi lahendusena välja makstud maksude suuruse avalikustamise. ?Lahendus on nii lihtne, jääb arusaamatuks, miks seda seni pole tehtud, ning miks arvatakse, et tulumaksu ja sotsiaalmaksu suurus on delikaatne info,? märkis ta ja lisas, et selline informatsioon on avalik näiteks Soomes ja Rootsis, kus maksupettusi takistab sotsiaalne kontroll.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Kalle Jürgensoni hinnangul on parim vahend ümbrikupalkade vastu võitlemiseks pensionisüsteemi teise samba käivitumine, milles töötaja tulevane pension sõltub tema ametliku palga suurusest. ?Loomulikult on ka maksuametil ja politseil oluline roll, aga kõige tähtsam on ikkagi inimeste enda arusaamine, et ümbrikupalk on neile endale kahjulik,? lausus ta.

Rahandusministeeriumi nõunik Daniel Vaarik kinnitas, et kui inimestel paraneb motivatsioon makse maksta, jääb väiksemaks ka ümbrikupalkade osakaal. ?Ma olen siiski kindel, et kui mõned ümbrikupalkade maksjad karistuse kätte saavad, lõpetab vähemalt mingi hulk ettevõtteid musta palga maksmise ära,? märkis ta.

Kalle Jürgensoni kinnitusel on ümbrikupalkade maksmise tõkestamine üks olulisemaid teid riigieelarve tulude laekumise parandamiseks. ?Hinnata, kui levinud on ümbrikupalgad, on umbes sama hea, kui arvutada salatubaka käivet,? nentis ta. ?Siiski ma arvan, et sotsiaal- ja tulumaksuna saamata jäänud summa moodustab arvestatava protsendi riigieelarvest.?

Tallinna ja Harjumaa kolmes töövaidluskomisjonis on sageli arutlusel arvukad ümbrikupalgajuhtumid. Enamasti kaebavad komisjonile väikefirmade töötajad.

Ühte kolmest töövaidluskomisjonist juhtiva Enn Reinsalu sõnul ei suuda töötajad enamasti tõestada ümbrikupalga saamist ning kõik jääb väidete tasemele. Samuti on keeruline pettuste jälile jõuda, kui ettevõttel on näiteks kolm raamatupidamist ? üks riigi, teine aktsionäride ning kolmas juhatuse jaoks, märkis ta.

Ühelt poolt võtavad töötajad ümbrikupalka vastu töökoha kaotamise kartuses, kuid samas leiavad nad, et neilegi on kasulik vähem makse maksta. Protesti avaldab töötaja enamasti siis, kui töölt lahkumise hüvitust, haigustoetusi ja puhkusetoetusi arvestades lähtutakse alampalgast, mitte tegelikust palgast, rääkis Reinsalu.

Maksuamet

Keskkriminaalpolitsei