Uus seadus ahistab perearste

Harjumaa perearstide esindaja ja kolmandat aastat erapraksises töötav Marina Tuutma jagab praegu ruume ja osaühingut teiste arstidega, kuid uue seaduse järgi ta seda enam teha ei võiks. 'Minu patsientide nimistu on nii pikk, et paratamatult pean tööle võtma abiarsti, kuid ei või võtta enam näiteks taastusraviarsti,' selgitas Raasiku ambulatooriumi juhataja Tuutma.

Ometi on patsiendile mugav, kui samas vaatab teda ka näiteks südamearst või mõni teine eriarst, samuti on perearstile odavam kasutada kalleid aparaate mitme peale.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiu asekantsler Sven Kruup on väitnud, et perearst on nii hõivatud, et tal ei jääks aega tegelda muu tööga. Seetõttu ei või tal olla ka lisategevusala. 'Kas haiglaarst, eriarst kõlgutab igavusest jalgu?» naeris Tuutma sellise põhjenduse välja.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna peaspetsialist Ivi Normet ütles, et kui perearst on ise üldarstiabi osutava äriühingu omanik, siis on ta huvitatud teenuse pakkumisest, mitte tulu teenimisest ning raha mujale paigutamisest.

Tuutma ei mõistnud, miks leiab ministeerium, et perearst pole huvitatud abi andmisest, samas kui kiirabi ja eriarstid on.

Jurist Ingrid Ots-Vaik juhtis tähelepanu sellele, et nõue omanikuks olla ja keeld mujal töötada on vastuolus äriseadustikuga. Raviteenused on litsetseeritavad tegevusalad ja litsentseerimist sätestab just äriseadustik. 'Pole küll kuulda olnud, et seal mingeid olulisi muudatusi plaanitakse,' märkis Ots-Vaik.

Ka Eesti Perearstide Selts polnud rahul punktiga, mis keelaks perearstil tegelda muuga peale perearstiteenuse. 'Praeguses versioonis olev piirang on vastuolus Euroopa tervisepoliitika suundumustega, suurendades esmatasandi tervishoiu ja sotsiaalhoolekande vahelist lõhet,» ütleb selts oma kirjas sotsiaalministeeriumile.