Omavalitsejad taunivad kiiret halduspiiride muutmist

Üks levinum etteheide plaane koostanud siseministeeriumile on kohalike olude nõrk tundmine ja mittearvestamine.

'Tundub, et tegemist on katseklaasilapsega,' kinnitas eile Harku vallavolikogu esimees Allan Kiil (Mõõdukad). 'Samas usun, et kui siseministeeriumi kontseptsiooni elule lähedasemaks muuta, on sealt üht-teist kindlasti võtta.'

'Ma ei tahaks seda uskuda,' vastas Kiil küsimusele, kas ees seisab sunniviisiline valdade kokkupanek. 'Oleks väga halb, kui valitsus seda teeb. Ent kui öeldakse, et aastaks 2002 peab kõik tehtud olema, on see ohu märk. Tegemist on nii suurte ümberkorraldustega, et neid pole mõtet kahe suvega läbi teha.'

Ida-Viru maavanem Rein Aidma ütles, et muudatused on 2002. aasta valimisteks võimalik ära teha üksnes väga hea tahtmise korral. Tema hinnangul on ka suur võimalus, et reform läheb lõputute vaidluste ja venimiste teed.

'Ma ei eita, et halduskulude kokkuhoiuks tuleb valdade arvu vähendada,' hoiatas ta, 'ent seda tuleks teha ääretult läbimõeldult ja täpselt.'

Näiteks just Ida-Virumaale ühe malliga lähenemine Aidma sõnul ei sobi, sest maakonna eripäraks on linnalähedaste valdade suur mitte-eestlaste ja ka mittekodanike arv.

'On oht, et uued volikogud võivad rääkima hakata omavahel töökeelena vene keeles,' sõnas maavanem. 'Kardan, et kiirustavad muudatused vähendavad eestlaste arvu maakonnas veelgi.'

Veelgi keerulisem teema on Aidma sõnul see, kuidas moodustada Ida-Virumaal volikogusid üksnes erakondade ja üksikkandidaatide alusel, nagu pakub välja siseministeeriumi kontseptsioon.

Praegu maakonna staatust nautiv Hiiumaa saar peaks siseministeeriumi kaardi kohaselt loobuma oma praegusest neljast vallast ja ühest linnast ning kõik see läheks kokku ainsaks vallaks.

Omavalitsuste arvu vähendamisest ei pääse plaanide kohaselt ükski maakond, sest praeguse 247 valla ja linna asemel jääks 2002. aasta kohalikel valimistel alles 110 kuni 150.