Raske kõnelus tuleb ära pidada

Mööda hakkab saama aeg, kus juht sai töötajate austuse eelkõige oma teadmiste hulga tõttu (juht kui tippspetsialist) või ka teiste töö korraldamisoskuste tõttu (juht kui dirigent). Tippspetsialistiks olemine on eri valdkondade info ülisuure mahtu tõttu muutunud võimatuks. Korraldamisoskustest on väärtuslikumaid oskus vastutust delegeerida, mis toob omakorda kaasa uue aja juhi kõige olulisema nõude ? oskuse arendada ja juhendada oma töötajaid.

Läbi aegade on suureks juhiks olemine eeldanud erilisi isiksuse omadusi. Selle taga on suur hulk iseenda, inimeste ja elu tundmist, kõrget pingetaluvust, väga head enesekontrolli ning pingutuseta toimivaid mõjutamisoskusi.

Juhte osatakse hinnata selle järgi, kuidas nad lahendavad konflikte ja kriise organisatsiooni sees ja väljaspool ning kuidas nad tulevad toime isiklike kriisiaegadega. Kui ägedate konfliktidega saadakse suhteliselt hästi hakkama, siis krooniliste pingete lahendamist sageli välditakse. Paar näidet.

- Juht on märganud juba enam kui aasta jooksul, et töötajal puudub vajalik aktiivsus ja motivatsioon, samas ei jäta alluv otseseid korraldusi täitmata. Juht pole olukorraga rahul, aga pole seda võtnud teemaks ka arendusvestluses.

- Nelja aasta jooksul, mis töötaja on oma praeguses organisatsioonis töötanud, on tema otsene juht teinud regulaarselt küünilisi nalju mõne kolleegi suhtes, aga töötaja pole osanud seda olukorda muuta.

Vältimise üks olulisi põhjuseid on see, et probleem pole äge. Õhkkonda rikub eriti üks vältimise vorm ? ?asja arutamine? (loe: kaebamine) kolmanda isikuga selle asemel, et rääkida inimesega, kellesse asi otseselt puutub. Ärarääkimine annab rääkijale parema enesetunde (jagatud mure jne), kuid on organisatsiooni seiskohast vaadates vaid kahjustamine pingete suurendamise tõttu.

Kõneluse teeb raskeks näiteks see, kui küsimused on olulised ning tulemus ebakindel või arvatavalt negatiivne. Samuti on raske pidada kõnelusi, kui sügavalt hoolitakse arutletavast teemast, või on tähtis inimene, kellega tuleb vestelda.

Raske kõneluse õnnestumiseks peab valmistuma.

Vasta küsimusele: mis teeb antud kõneluse raskeks?

Sõnasta endale, milliseid tundeid see olukord tekitab ja kuidas see ?sõidab sisse? enesehinnangusse.

Ettevalmistusena sõnasta:

- neutraalne olukorra kirjeldus ? situatsioon vaadelduna kõrvaltvaataja positsioonilt. Tee kindlaks, kust on pärit sinu versioon olukorrast. Väldi teisele hinnangu andmist, enda versiooni esitamist lõpptõena;

- millised rasked tunded sul tekivad seoses selle olukorraga, kuidas need on mõjunud;

- kuidas mõjutab see olukord enesehinnangut. Raske kõneluse peamine tunnus: meie enesehinnang on ohus ja sellega on seotud palju ebameeldivaid tundeid;

- oma eesmärgid ja argumendid vestluses. Kontrolli muid lahendusvõimalusi;

- vestluse vajalikkus (mõnikord on tegutsemine mõistlikum kui kõnelemine).

Koosta ja sõnasta täpselt küsimused (kasuta avatud küsimusi), mille kaudu saad teada:

- teise poole versiooni olukorrast;

- millised tunded on tekkinud teisel poolel;

- kuidas see mõjutab tema enesehinnangut;

- mis on teise poole eesmärgid.

Tee kindlaks iseenda võimalik panus olukorra tekkesse, oma kaasosalus ning sõnasta see.

Autor: Mare Pork