Autorite mõte ja paberil tulumaksuseadus

Autorid käsitlevad uut tulumaksuseadust (Lasse Lehis ?Uus seadus kohtleb firma aktsionäre võrdselt? ÄP 23.03) äriühingute suhtes kasumi jaotamise maksustamise seadusena. Kahjuks on üks asi, kuidas autorid on mõelnud, ja teine, mis seisab paberil.

Kõige halvemini läbimõeldud osa tulumaksuseaduses (TMS) on dividendide maksustamine. TMS § 18 lõige 2 formuleerib dividendi mõiste, § 4 lõige 3 maksumäära ja § 50 lõige 1 maksustamise.

Lasse Lehise kommentaari põhjal kohtleks maksuseadus investoreid justkui võrdselt. Ta toob oma artiklis näite, kus seletab, et ?dividendid tuleb jagada mitte netosummast, vaid brutosummast lähtuvalt? ning ?kui makstakse dividendi 5 kr aktsialt, peaks füüsilistele isikutele ja mitteresidentidele makstava dividendi summa olema 3.70?. Väljamakse äriühingutele sisaldaks seega potentsiaalset tulumaksukohustust.

Vastuväide 1. Äriühingute juhatused koostavad majandusaasta aruande koosseisus kasumi jaotamise ettepanekud. Tänaseks on paljudel börsil noteeritud ettevõtetel aastaaruanded juhatuse, nõukogu poolt läbi vaadatud ja valmis üldkoosolekule kinnitamiseks esitamiseks.

Börsireeglistiku järgi tuleb pärast seda kohe avalikustada majandusaasta aruanded ning selle koosseisus kasumi jaotamise ettepanekud. Tavaliselt on avalikult välja kuulutatud, et äriühing kavatseb aktsionäridele dividendidena välja jagada nt 5 kr aktsia kohta. Börsiettevõtete aktsionäride koosseis on pidevas muutumises. Aktsionärid on residendid ja mitteresidendid; füüsilised isikud, äriühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused, fondid jne. Vaevalt on see aktsionäride võrdne kohtlemine, kui füüsiline isik (ka mitteresident) saab lubatud 5 kr asemel 3.70.

Väide 2. TMS § 1 sätestab maksuobjektid ja § 4 maksumäärad. Määr 26/74 kehtib § 1 lõigetes 2?4 nimetatud objektidele, mille hulgas on ka dividendid. Seega on dividendi seaduses käsitletud väljamakse saaja netotuluna, millele lisandub dividendi tulumaks, mitte brutosummana, mis peaks sisaldama tulumaksu.

Väide 3. TMS § 50 lõige 1 järgi maksab äriühing tulumaksu kõikidele füüsilistele isikutele, § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kandmata mittetulundusühingutele, sihtasutustele ja mitteresidentidele rahalises või mitterahalises vormis välja makstud dividendidelt. Formuleering on niivõrd selge, et pole võimalik mõelda autoriga sama moodi.

Väide 4. Idee maksta ühele aktsionärile (äriühing) bruto- ja teisele netosumma on börsifirmadel raskesti teostatav aktsionäride suure arvu ja erineva lähenemise tõttu maksuseaduses sätestatu kohaselt. Dividendide väljamaksmise korraldab väärtpaberite keskdepositoorium, kellele tuleb esitada enne dividendide saajate nimekirja lukkulöömist äriühingu üldkoosoleku otsus maksmiseks, milles ei ole öeldud, et Oskar saab 3.70 ja AS 5 kr aktsialt.

Vanas seaduses oli mõiste dividendi eriarve, millele sai üks äriühing kanda teiselt laekunud dividendid, kui ta osalus teises äriühingus oli vähemalt 5, ja see oli seadusele vastavalt maksustatud. Äriühing sai dividendide eriarvele laekunud summad maksuvabalt aktsionäridele maksta, maksis ainult osalt, mis ületas dividendi eriarvel oleva summa.

Valitsusel tuleks residentide äriühingute selliselt välja makstud dividendide deklareerimise kord välja mõelda. Aktsionärid aga oleksid võrdselt koheldud.