Maad võrgutatakse traadita internetiga

Üks esimesi valdu, mis sai traadita interneti komplekslahenduse ja internetiseeris vallavalitsuse, koolimajad ja raamatukogud, oli Rae vald. Vallavanem Endel Lepik on endine arvutiõpetaja ja tellis Eesti Telefoni püsiühenduse asemel 1998. aastal 10 korda odavama traadita ehk raadio teel internetiühenduse. ?Põhiliselt on peale valla asutuste tellinud meilt internetiühenduse eraisikud,? ütleb Endel Lepik. ?Mõnest elamurajoonist Rae vallas on huvi tuntud ka andmemahtude eraldamise vastu, et saaks elanikele edasi müüa.? Tänu koolide traadita internetiseerimisele on näiteks Lagedi kooli õpilastel alates 1. klassist oma e-postiaadress.

?Investeerisime tehnikasse 1,3 miljonit, tavalise püsiühendusega oleksime selle raha ühe aasta jooksul rendiks ära maksnud. Seega tasus investeering end aastaga,? põhjendab Lepik.

Ainukesed probleemid on seni põhjustatud pättidest, kes antenni ära varastasid, ja tormist, mis ühe antennimasti murdis. Tasapisi on hakanud internetiga harjuv vallarahvas ka vallale eraldatud andmemahtu täielikumalt ära kasutama, nii et kohati on sideliinid täiskoormuseni jõudmas.

Tarmo Kaljumäe traadita võrgu seadmeid pakkuvast 3K Groupist ütleb, et kuna traadita interneti investeering tasub end võrrelduna Eesti Telefoni hindadega kiiresti, levib see kulutulena. Selle aasta lõpuks peaks tema sõnul olema selliseid maakoha interneti levialasid 30 kohas. ?Lisaks on see ka kiirem ning maakohtades tavaliselt ainus lahendus, sest puuduvad korralikud telefoniliinid või pole neid üldse,? selgitab Kaljumäe. Investeering traadita internetiühendusele on 500? 5700 krooni liitumistasuna, kuumaks jääb eri pakkujate ja teenuste puhul 390?5000 krooni piiresse.

Suhtun positiivselt kohalikku initsiatiivi maapiirkondade paremaks sidega varustamiseks. Kiire sideühenduse loomine kaasaegse tehnika baasil on tänuväärne, sest tagab ka interneti püsiühenduse vahendamise võimaluse. Eesti Telefon on samuti maapiirkondade telefoniseerimise käigus raadiotehnikat kasutanud, kuid paraku ei taga nende RAS1000 baasil loodud traadita telefoniühendused ka väikeste andmesidevajaduste normaalset rahuldamist. Väikse sidekiiruse tõttu pikeneb vajaliku infokoguse edastamiseks kuluv aeg ning kasvab minutitasu.

Traadita interneti püsiühenduse hinnatase on tõeliselt madal ilmselt sellest, et omavalitsused on võtnud suure osa infrastruktuuri loomise kuludest enda kanda. Samas ei garanteerita püsivat sidekanalite läbilaskevõimet ning sidekiirus sõltub raadiovõrgu kasutajate arvust ja aktiivsusest. Kohtades, kuhu kiired püsiliinid Tallinnast ei ulatu, saaks interneti kohapealseks jagamiseks edukalt kasutada ka satelliitsidet.

Vt. ka joonist: Traadita interneti leviala maarajoonides