Mängud üksindusega

Pärnus esietenduv uus lavastus pakub äratundmist ja mõtlemisainet inimestele, kes end selles maailmas väga üksinda tunnevad.

Pärnus elab ja töötab rõivakujundaja, kes vabal ajal kirjutab näidendeid. Ta kirjutab koguni nii hästi, et tema näidendid on leidnud mitmel korral äramärkimist näidendivõistlustel. Samuti on tema näidend ?Iseendal võõrsil? saavutanud auhinnalise teise-kolmanda koha. Praegu lavastatakse tema näidendeid juba kahes Eesti teatris ning homme jõuab Pärnus esimest korda lavale tragikomöödia ?Imede torn?.

Jutt käib viimasel ajal esilekerkinud näitekirjanikust Mihkel Ulmanist, kelle kohta ütleb ?Imede torni? üks peaosaline Sepo Seeman nii: ?Ulman on niivõrd hea, et tekib küsimus, kus ta ometi nii kaua olnud on. Ta on näitekirjanik, kes jagab seda asja väga hästi ning ta on suurepäraselt kohanenud hetkel valitsevate dramaturgia trendidega.?

Marguse rolli kohta ütleb Seeman, et see on tema jaoks kõva pähkel ja samas põnev väljakutse.

??Imede torn? on raske ja ohtlik tükk, sest Margus on mulle täiesti vastupidine natuur. Ta on neurootiline, enesetapu äärel olev kibestunud kunstnik, kelle jaoks tundub kogu maailm labane. Ta vihkab seda maailma, kus ta elab. Kui mängida Margust nii, nagu lavastaja ja autor seda tahavad, siis tulevad mul täpid ihule. Mul tuleb teise näitlejaga kahekesi laval olles aeg ära täita ning vahel kardan, et mul ei jätku selleks võib-olla jõudu. Olen naljatamisi mõelnud, et kui ma sellest osast end läbi ei näri, tuleb vist tööraamat Endlast välja võtta ja endale mingi muu amet leida.?

Autori enda sõnul oli näidendit ka raske kirjutada ning idee tuli lõppenud sajandivahetuse buumi kõrvalt jälgides.

Ulman lisab, et näidendi puhul vanusepiirid ei kehti ning mõeldud on see peaaegu kõigile.

Autor: ÄP