Valdu võib jääda neli korda vähem

Heldur Meeritsa, kes on ka haldusreformi nõukoja liige, hinnangul pole haldusterritoriaalne jaotus avaliku sektori teenuste kvaliteedi seisukohalt võtmeprobleemiks, kuid omavalitsuste arvu vähendamine 3-4 korda oleks samm õiges suunas.

?Esmane peab olema teenuste kvaliteet, mille hulka kuulub ka kättesaadavus,? selgitas Meerits. ?Seda tuleb aga vaadata ka kuluefektiivsuse seisukohalt.?

Meerits lisas, et iseasi on teenuste osutaja ülemuse asukoht, mis näiteks poemüüja või pangatelleriga suheldes meid ei huvita. Normaalselt toimiva organisatsiooni puhul pole see oluline ka riigiasutuste puhul.

Tänasel valitsuskabineti istungil üritavad valitsuse liikmed taas paika panna Eesti uut haldusterritoriaalset jaotust, mille suhtes on palju erinevaid arvamusi. Peaminister Mart Laari sõnul peaks aastaks 2002 uus jaotus paigas olema, et järgmised kohalike omavalitsuste valimised saaksid toimuda juba uue kaardi alusel.

Eestis on praegu 247 kohaliku omavalitsuse üksust ? 42 linna ja 205 valda. Ligemale pooled neist on suurusega alla 2000 elaniku, sealhulgas paarkümmend valda elanike arvuga alla 1000. Seni on ühinenud 8 paari omavalitsusüksusi, mille tulemusena moodustusid 2500?4800 elanikuga vallad.

Siseministeeriumi ettepaneku kohaselt viiakse haldusterritoriaalne reform läbi perioodil 2000.?2005. a kaheetapilisena ja ühtsete printsiipide alusel kogu Eesti territooriumil ning muudatused jõustuvad korraliste valimiste käigus 2002. ja 2005. aastal. Reformi lõpptulemusena on Eestis 110?150 omavalitsusüksust.

Rahandusministri nõuniku Madis Mülleri sõnul on praegu veel vara väga konkreetseid skeeme välja pakkuda. ?Siseministeeriumi koostatud jaotus oli välja käidud ehk liiga tormakalt ning tekitas seetõttu ka suurt poleemikat,? märkis Müller. ?Enne lõplike otsuste langetamist oleks tarvis ettepanekud kooskõlastada kõigi kohalike omavalitsustega.?

Vallavalitsused on pahatihti piirkonna suurimad tööandjad, kuid Meeritsa väitel ei tohiks tööpuuduse küsimus üldse asjasse puutuda. ?Kui kohalike omavalitsuste olemasolu mõte on tööhõiveprobleemide leevendamine, siis oleks palju tõhusam kasutada raha mitte ametnike palkamiseks, vaid näiteks suletud tsüklis kraavikaevamiseks ja kraavi kinniajamiseks,? nentis Meerits.

Ta lisas, et omavalitsuste liitmine ei pruugi siiski vähendada töötajate arvu. Kui näiteks vallavalitsuses töötab inimene poole kohaga haridus- ja poole kohaga kultuurinõunikuna, siis liitumise järel saab ta endale täistöökoha.

Mülleri hinnangul võiksid ministeeriumide teeninduspiirkonnad olla tulevikus suuremad kui maakond. ?Maavalitsuse tähtsus peaks järjest vähenema ja osa tema funktsioonidest minema üle omavalitsusliitudele,? selgitas Müller. ?Maavalitsustele peaks jääma vaid järelevalve roll, mitte riiklike struktuuride koordineerimine.?

Haldusreformi maksumust on keeruline arvutada, sest Meeritsa sõnul olenevad numbrid sellest, mida lugeda haldusreformi kuluks. ?Mina ei nimetaks neid kuludeks, vaid investeeringuks teenuste arendamise nimel,? märkis peaministri nõunik.

Rahandusministri nõuniku väitel olenevad reformi maksumus ja kokkuhoid tulevikus ikkagi sellest, mida valitsus lõpuks teha otsustab.