Äripäev leiab oma homses juhtkirjas, et Eesti ei ole välisinvestorile piisavalt atraktiivne.
1999. aasta lõpuks oli Eestisse tehtud kokku 81,6 miljardit krooni välisinvesteeringuid, seisab juhtkirjas. Vaadates aga investeeringuid inimese kohta, võib tõdeda, et suur raha läheb meist ikkagi mööda. Võime küll rõõmu tunda, et investeeringutelt per capita oleme kõvasti ees Lätist ja Leedust, ent näiteks Soome ja Rootsi läheb välisinvesteeringuid inimese kohta üle viie korra rohkem kui Eestisse.
Suurimad investeeringud on Eestisse tulnud ostmise teel. Seejuures on ostetud enamjaolt n-ö põhjast ja odavalt. Investeeringuid uutesse, nullist alates püsti pandud välisosalusega ettevõtetesse on vähem. Samuti hakkavad meil müüdavad ettevõtted otsa saama, mistõttu pärast Optiva Panga, Eesti Raudtee ja Narva Elektrijaamade müüki kuivab see rahakanal kokku.
Tegurid, millest välisinvestor lähtub investeerimisotsuse tegemisel mingisse riiki, on reastatud nii: kuritegevuse tase, poliitiline stabiilsus, maa ostu võimalus, bürokraatia ja maksukoormus.
Äripäev leiab toimetuse arvamusartiklis, et praegu on võimul suhteliselt ettevõtjasõbralik koalitsioon, kes on vabastanud investeeringud ettevõtte tulumaksust. Teisalt võetakse küll osa lõivude, erisoodustusmaksude jm näol tagasi, ent uus tulumaksuseadus peaks välisinvestorile küll kutsuv signaal olema.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”