Pähe opereeritud arvuti abil sai kaks kurti kuuljaks

'Eesti meditsiinis on nüüd täidetud see tühimik, mis puudutab vaegkuulmist ja kurtust,' ütles kõrvakliiniku juhataja professor Mart Kull. 'Kindel kontingent kurtidest võib nüüdsest kuuljaks saada.'

Ka Tartu abilinnapea Hannes Astok ütles, et eilne operatsioon oli kogu Eesti jaoks erakordne. 'Järgmine asi, mida saame oodata, on see, et siin pannakse inimesed vee peal kõndima,' lausus ta.

Eesti arstide riskitunde vähendamiseks juhendas operatsiooni Hannoveri Ülikooli professor Ernst Lehnhart.

Kui tavaline kuuldeaparaat võimendab helisid ja aitab paremini kuulda, siis eile kolmeaastasele Ellenile ning 24aastasele Kristile paigaldatud implantaat (siirdatud seade) muudab helisignaalid elektrilisteks impulssideks. Need mõjutavad otse kuulmisnärve.

Patsientide pähe opereerisid arstid ainult osa seadmest. Helisid vastu võttev mikrofon ning neid närvidele edastav saatja kinnituvad magnetiga peas asuva implantaadi külge. Helist kõnet otsiv ning seda ajule arusaadavateks elektriimpulssideks teisaldav kaasaskantava magnetofoni suurune kõneprotsessor pannakse taskusse või vööle.

Helisid hakkavad patsiendid kuulma umbes kuu aja pärast, mil nad mikrofoni ja kõneprotsessori kätte saavad. Seejärel peab protsessori patsiendile sobivaks programmeerima, mis võtab aega mitu kuud.

Lehnharti sõnul on raske öelda, kuidas tehisorgani saanud täpselt helisid kuulma hakkavad. 'Peaaegu normaalselt,' hindas ta. 'Helide kuulmine on väga hea, kõnest arusaamine natuke kehvem.'