Digitaalallkiri

Tarkvara ning metoodilise materjali tagavad tarkvaratootjad ja -müüjad. Kuna digitaalallkirja seadus võeti vastu alles mõned nädalad tagasi, ei ole veel jõutud välja töötada uut või täiustada olemasolevat tarkvara, et seda kasutades vastaksid digitaalallkirjad seaduses toodud nõuetele ehk allkirjast oleks võimalik välja lugeda allkirja andja, allkirja andmise aeg ja info, kas allkirjastatud dokumenti on pärast allkirja andmist muudetud või mitte.

Eesti seadusest tulenev digitaalallkirja infrastruktuur erineb mõneti mujal maailmas loodust, seda peamiselt meil kasutusele võetava ajatempli tõttu. Seega ei ole suurematel maailma tarkvaratootjatel välja pakkuda meie seadustele vastavat tarkvara. Võib arvata, et Eesti väiksuse tõttu on tulevikuski nii Windowsile kui ka Linuxile vastavat digitaalallkirja andmise ja kontrollimise tarkvarapaketti võimalik osta vaid kohalikelt tootjatelt. Iga IT-firma huvides on tagada oma praegustele klientidele ka digitaalallkirja kasutamise võimalus.

Peamiselt saavutatakse kokkuhoid ajas. Digitaalselt on dokumentide ? lepingud, tellimuskirjad, pakkumised, kauba liikumise teated jms ? liikumiskiirus mitmeid kordi praeguse asjaajamise kiirusest suurem. Samuti on digitaalne asjaajamine hetkel toimivast tunduvalt mugavam, kuna kliendid ei pea enam tulema transpordifirma kontorisse lepingudi sõlmima ega tellimust kinnitama (kuigi viimast tehakse enamjaolt faksi ja telefoni teel, ei ole neil kinnitusmeetoditel sellist kindlust kui digitaalallkirja kinnituskirjadel). Samuti saab kaupu tellides nende liikumist jälgida, arveid tasuda, esitada maksudeklaratsioone, tollidokumente, saada äriregistrist väljavõtteid jmt digitaalselt, töökohalt lahkumata.

Juriidilistele isikutele seaduse kohaselt sertifikaate ei väljastata. Sertifikaadid ja seega digitaalse allkirja andmise võimalus on vaid füüsilistel isikutel. Seadus võrdleb digitaalallkirja omakäelise allkirjaga, mille andmise võimalus on ainult füüsilistel isikutel. Kui praegu asub isik asutusse tööle, siis ei anna ju asutus talle uut ?kätt? asutuse nimel allkirja andmiseks, vaid ta saab allkirja andmise õiguse tulenevalt töölepingust, asutuse põhikirjast, seadustest jms.

Sama põhimõte kehtib digitaalallkirja puhul. Juhi volitused ja allkirjaõigus lõppevad täpselt samadel alustel nagu praegu. Kui tekib probleem, kuidas tuvastada, kas allkirja andja on ikka firma nimel allkirjaõiguslik, siis tasub mõelda sellele, kuidas te praegu teate oma partneri või kliendi allkirjaõigusest.

Seadus näeb ette ka sertifikaatide kasutusvaldkonna piirangute seadmise. Nii on võimalik asutusel võtta oma töötajale sertifikaat ning märkida kasutusvaldkonna piiranguks vaid konkreetse asutuse konkreetse töökoha tööülesannete täitmine. Kui isik kasutab taolist sertifikaati isiklikeks toiminguteks (näiteks allkirjastab maja ostu-müügilepingu) on tehing tühine, kuna antud tehingu sooritamiseks asutuse sertifikaadiga isikul õigust ei olnud. Sellisel juhul on mõeldav, et kui isik lahkub töölt, tühistatakse ka tema sertifikaat.

Autor: Kaidi Oone