Tõrjevahendi valikul alusta ohukaardist

Praeguseks ajaks on müügile tulnud üle 500 tootenimetuse putukatõrjevahendeid ja ligikaudu 150 nimetust näriliste tõrjevahendeid. Niisugune rikkalik valik ja hea kättesaadavus võivad tekitada kimbatust: mida valida, millist eelistada, mille poolest üks erineb teisest.

Enamik kahjuritõrjevahendeist on meile sisse toodud välisriikidest. Seetõttu on esmane nõue nende heakskiitmisel ja kasutamisel, et kemikaaliseaduse kohaselt oleks igal tootel olemas ohukaart. Sellele on märgitud:

- toote toimeaine;

- toimeaine hulk;

- toote toksilisus (mürgisus);

- ohud toote kasutamisel;

- ohtude vältimise võimalused.

Pakendil või müügietiketil olev teave peab kajastama toote kõiki olulisi omadusi ja tema kasutamise mooduseid. Kui see tarbijat ei rahulda, siis peab müüja või toote importija ostjale andma alati täiendavat informatsiooni, lähtudes ohukaardil esitatust.

Kõigepealt tuleb vaadata, kas toode on mõldud kasutamiseks valmis kujul või tuleb teda eelnevalt lahjendada. Selliseid tõrjevahendeid nimetatakse kontsentraatideks, vastavalt kas emulsioon-, suspensioon- või pulberkontsentraatideks.

Kontsentraate on otstarbekas osta siis, kui on vaja töödelda suuri pindu ning seda tuleb teha korduvalt.

Valmis kujul kasutamiseks mõeldud vahendeid tuleb kasutada vastavalt juhendile. Toime järgi jagunevad putukatõrjevahendid puute-, soole- ja hingamiselundite kaudu toimivateks mürkideks. Müügiartiklitena on toodete kuju mitmesugune: lahused, aerosoolid, pulbrid, geelid, mürksöödad, mürgimajad, suitsuküünlad (vt www.patricol.ee).

Ostjal tuleb alati teada, missuguse kahjuri vastu tal tõrjevahendit vaja on. Tihtipeale on putukatõrjevahenditel suunitlus, näiteks lendavatele või roomavatele putukatele, kuid mõned vahendid on mõeldud ka konkreetselt üksiku liigi hävitamiseks.

Samuti on olemas spetsiaalsed vahendid vastsevormide ja munade hävitamiseks. Kahjurputuka eluviis ja tema elutsemis- ning pesitsemispaigad määratlevad tõrjevahendi kasutamise kohad.

Autor: Sirje Propst