Eestit ootab kiire majanduskasv

Statistikaameti teatel müüsid tööstusettevõtted selle aasta kolme kuuga ligi 13 rohkem toodangut kui eelmise aasta samal ajavahemikul. Töötlevas tööstuses müüdi isegi 16 rohkem. Viimati oli nii suur tööstustoodangu kasv 1997. aastal, mil kogu majanduse kasv ulatus üle kümne protsendi. Suurettevõtete juhid ja majandusspetsialistid tunnistavad, et praegune hüppeliselt kiire kasv tööstuses näitab kogu majanduse järsku elavnemist.

Tallinna linnapea Jüri Mõis ütles, et tööstustoodangu müügi hüppeline kasv on väga positiivne märk, mida tuleks võtta majanduse elavnemise ühe indikaatorina. Samas ei tohi seda Mõisa sõnul üle tähtsustada. Ainuüksi selle näitaja baasil majanduskasvu suhtes kaugeleulatuvaid järeldusi teha ei saa, sest Eesti on juba rohkem teenindusmaa, kus teenuste mahu kasv mõjutab sisemajanduse kogutoodangut tugevamini, selgitas ta. Praegu ei ole veel teada, millised arengud on toimunud põllumajanduses ja turismis ja finantssektoris. Mõis lisas, et lisaks tööstustoodangu müügi kasvule on majanduse elanvemise märk kindlasti ka autode müügi oluline kasv võrreldes eelmise aastaga. ?Nii et indikaatoreid selle kohta, et olukord on tervenenud, on küllalt, ning ka tööstustoodangu müügi kasvu tasub võtta ühena nendest,? lausus linnapea.

Kuigi kümneprotsendilise kasvu saavutamise realistlikkust on veel raske prognoosida, peab see Mõisa sõnul olema kindlasti vähemalt eesmärgiks seatud. ?Kui USA kasvab seitse ja Kesk Euroopa viis protsenti, siis selleks, et neile järele jõuda, peaks meie eesmärk olema vähemalt kümme protsenti,? märkis ta.

Kreenholmi Valduse ASi juhatuse esimehe Meelis Virkebau sõnul on kümneprotsendiline majanduskasv täiesti realistlik. Kuid seda ainult tingimusel, et USAst või teistelt maailma suurematelt turgudelt ei ole tulemas halbu üllatusi. Virkebau sõnul pole praegu veel midagi halba näha, kuid nädalatagune USA börsi meeletu kukkumine tekitas kartuse, et börsi kukkumisega kaasnev tarbimise vähenemine võib oluliselt ka meie ja kogu maailma eksporti ja majandust mõjutama hakata. Iseenesest on aga majanduse elavnemine ja kasvulootused sel aastal märgatavad. ?Juba Kreenholmi esimese kvartali kasv oli fantastiline, 20 protsenti,? märkis ta. Virkebau rääkis, et sel aastal tekkis esimest korda olukord, kus kauba vedamiseks Euroopasse ei ole võimalik Eestist saada suuri veoautosid, sest kõik kauplevad. Sama kogemus oli ka välispartneriga suheldes, kes ütles, et tavalise 15 päeva asemel jõudis kaup Ameerika idarannikule 40 päevaga. Selgus, et kauba vedamiseks ei jätku suuri ookeanilaevu. ?Nii et tegu on üldise elavnemisega,? märkis Virkebau.

ASi Imavere Saeveski tegevdirektor Margus Kohava tunnistas, et pärast majanduskriiside tõttu raugenud tempot on majandus taas hoogsalt elavnema hakanud ning kümneprotsendiline majanduskasv on täiesti loomulik ja reaalselt saavutatav. ?Kui üritada anda ülevaadet majandusele tervikuna, siis minu arvates on küll täiesti selge, et Eesti inimesed ja tööstusettevõtted on muutnud rikkamaks,? lausus ta. ?Samal ajal oleme muutunud ka aina atraktiivsemaks välisinvestorite silmis.?

Eesti Ekspressi peatoimetaja Aavo Kokk ütles, et kuigi meie statistika, eriti kvartaalsete numbrite osas, on veel ebakindel, on kindlalt näha Eesti majanduse taaskasvamist. Kokk leiab, et selle tempo on 1997. aastaga sarnane. Kuigi tööstustoodangu kasv on küllalt hästi reaalsust peegeldav näitaja, arvestab majanduskasv lisaks tootmisele ka tarbimise ja sissetulekute näitajaid. ?Olukorras, kus 1997. aastal Eestisse hästi palju investeeriti ning tarbimine suurenes, oli tegu osaliselt lihtsalt finantskasvuga, mis otse tööstusesse sisse ei läinud,? selgitas ta. ?Selle kõrval võib ka arvata, et praegu ei pruugi majanduskasvu number nominaalis nii hea tulla.? Nominaalne majanduskasv võib alles järgmistel aastatel suuremana välja lüüa, sest kui ettevõtted kasvavad, siis varem või hiljem kasvavad palgad, tarbimine ja üldine elujärg järele, täpsustas ta.

Toodangu müük suurenes märtsis võrreldes 1999. aasta märtsiga kõigis tööstusharudes peale toiduainete ja jookide, kontorimasinate ja arvutite ning muude transpordivahendite tootmise.

Töötleva tööstuse keskmisest enam suurenes toodangu müük tekstiilitööstuses, riietusesemete tootmises, puidutöötlemises, paberi- ja pabertoodete tootmises, mootorsõidukite ning mööbli tootmises. Toodangu müük hõlmab Eesti tööstusettevõtete toodangu müüki nii kodumaisele turule kui ka ekspordiks. 2000. aasta märtsis tootsid ettevõtted ligi 11 rohkem elektrienergiat ja ligi 2 vähem soojust kui eelmise aasta märtsis. Elektrienergia toodang suurenes ekspordi suurenemise tõttu.

Vt. ka joonist: Tööstustoodangu müügi kasv

Tööstustoodang toob 10 majanduskasvu

Kas Eesti on 10 majanduskasvu graafikus?

Maagiline kümme protsenti

Statistikaamet