Usaldusisik sai lisatagatised

Töölepingu seaduse (TLS) mitmeid paragrahve on muudetud eesmärgiga anda töötajate esindusorganisatsiooni (ametiühingu) poolt valitud usaldusisikule temaga töölepingu lõpetamisel täiendavad tagatised. Samuti muudeti usaldusisiku ülesannete täitmise ajaks tööst vabastamise tingimusi.

Muudatused on kirjas töölepingu seaduse, töötajate usaldusisiku seaduse, avaliku teenistuse seaduse ja individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse muutmise ja täiendamise seaduses (RT I 2000, 25, 144), mis jõustus 7. aprillil.

Mida peab tööandja teadma töötajate esindajaga töölepingu lõpetamisel? TLS § 94 ettenähtud tagatised laienevad kõigile töötajatele, kes on seaduse alusel valitud töötajaid esindama. Need on:

- töötajate esindusorganisatsiooni juhatuse liikmed;

- usaldusisik, kes on valitud töötajate ühingu liikmete või ühingusse mittekuuluvate töötajate üldkoosolekul;

- töökeskkonnavolinik;

- töökeskkonnanõukogu liikmed.

TLS § 94 ettenähtud tagatised laienevad eelnimetatud töötajate esindajatele nende volituste ajal ja ühe aasta jooksul pärast volituste lõppemist.

Tööandjal on lubatud töötajate esindajaga lõpetada tööleping koondamise, töötaja mittevastavuse, katseaja ebarahuldava tulemuse, töötaja süülise käitumise, vanuse või korruptiivse teo tõttu üksnes tööinspektori eelneval kirjalikul nõusolekul.

Täiendava tagatisena on tööinspektori nõusolek nõutav nüüd ka töölepingu lõpetamisel tööandja pankroti väljakuulutamise tõttu.

Seaduse muudatuse kohaselt on tööinspektor kohustatud enne töötajate esindusorganisatsiooni poolt valitud töötajate esindajaga töölepingu lõpetamiseks nõusoleku andmist pöörduma kirjalikult töötaja valinud organisatsiooni poole arvamuse saamiseks.

Töötajate esindusorganisatsioonil on kirjaliku arvamuse andmiseks ühenädalane tähtaeg. Kui töötajate organisatsioon arvamust ei esita või ei pea kinni ühenädalasest tähtajast, teeb tööinspektor otsuse organisatsiooni arvamuseta.

Valitud töötajate esindajast on töötajate esindusorganisatsioon või üldkoosolek kohustatud tööandjat kirjalikult informeerima, sh ka volituste kehtimise ajast.

Täiendavad tagatised TLSis, mis laienevad ainult töötajate esindusorganisatsiooni poolt valitud töötajate esindajatele:

- § 87 lõikeid 3 ja 4 muudeti, mille kohaselt töölepingu lõpetamisest koondamise ja töötaja mittevastavuse tõttu teatatakse ette üks kuu rohkem;

- § 99 kohaselt eelisõigus tööle jäämisel töötajate koondamise korral;

- § 117 täiendatud 3. lõike kohaselt makstakse töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja ennistamisest loobumise korral hüvituseks kuue kuu keskmine töötasu.

Analoogsed täiendavad tagatised töötajate esindusorganisatsiooni poolt valitud töötajate esindajatele viidi sisse ka avaliku teenistuse seadusesse.

7. aprillist jõustus töötajate jaoks oluline seaduse muudatus. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 6 täiendati lõikega, mille kohaselt on töötajal palga maksmise nõude esitamiseks endise nelja kuu asemel aega nüüd kolm aastat.

Praktikas tekkis kohe küsimus, kas nüüd võib töötaja esitada kõigi seni maksmata palkade kohta nõude tagantjärele. ITLS § 7 1. lõike kohaselt algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest.

Kuna ITLSi muudatus ei oma tagasiulatuvat jõudu, arvutatakse kolmeaastast nõude esitamise tähtaega vaid nende palga maksmise nõuete juures, mille aluseks olevast õiguste rikkumisest töötaja sai või pidi saama teada pärast seaduse jõustumist, s.o alates 7. aprillist.

Näiteks kui töötaja sai 10. aprillil (palgapäeval) teada, et tööandja ei arvestanud talle lisatasu märtsis õhtusel ajal töötamise eest, hakkab seaduse muudatuse kohaselt kolmeaastane töövaidlusorganisse nõude esitamise tähtaeg kulgema 11. aprillil.

Tuleb silmas pidada, et endiselt kehtib ITLS § 8, mille kohaselt töösuhetest tulevate õiguste kaitseks on töötajal õigus töövaidlusorganisse pöörduda aegumistähtajale vaatamata.

Töövaidlusorgan kohaldab aegumist ainult huvitatud poole (tööandja) nõudel ega kohalda siis, kui töötaja tõendab, et töövaidlusorganisse pöördumine õigeaegselt ei olnud võimalik.