Maavanem haaras vembla

Marko Pomerants on Rakvere linna keskel asuvas rohelises majas maavanema toolil istunud ligi kuus aastat. Vastutusrikka töö üheks osaks on riigi esindajal paratamatult ameti- ning tänukõnede pidamine. Aastast aastasse üks vorm ja ühesugune pöördumine ühesuguses olukorras tüütas ära. Ta hakkas kuivi ametlikke kõnesid vältima, sest nende koostamine oli igav, nende ettelugemine samuti.

Nii sündiski ühel päeval mehe peas mõte ameti- ning tänukõned vemmalvärssi ümber panna. Pomerants ütleb kohe, et tegemist ei ole luulega selle sõna otseses mõttes. ?Need on riimi pandud tarbetekstid ning ma teen neid oma tarbeks.?

Esimesed selles laadis katsetused sündisid maavanema peas kolm aastat tagasi. Mõtet neid tekste korjama hakata esialgu plaanis ei olnud. Hiljem, kui tekste oli kogunenud juba kenake hulk, tegi Pomerants arvutisse kataloogi ?Luuletused? ning talletas oma loomingu ka sinna. Osad vemmalvärsid on aga siiani kadunud ning nende ülesotsimiseks ja taastamiseks pole maavanem veel sobivat hetke leidnud.

Kõnede värssi panemine pole Pomerantsi sõnul alati sugugi lihtne ning iga kord ei pruugi selline ettevõtmine õnnestuda. On viie minuti tekste ja poole tunniga valminuid. Vahel ei leia seda õiget rütmi ning tuuma üles.

Väga palju sõltub ka hetkemeeleolust ja inimesest, kellele teksti tehakse. ?Kui inimene, kellele kõnet peetakse, on ikka tõsimeelne ning naljast mitte aru saav isik, ei ole mõtet oma vemmalvärsiga vehkima hakata. Inimene võib solvuda.?

Samuti on Pomerantsi sõnul ka tähtpäevi, mil vemmalvärss tundub kohatu. ?Küüditamise aastapäeval pole näiteks lustakate vemmalvärsside ettekandmine üldse mõeldavgi. Siis hoian ikka tõsist joont.?

Oma abikaasale ta tähtpäevade puhul vemmalvärsse pühendanud pole, kuid lapse tarvis on ta küll luuletanud.

Pärast avaliku teenistuse eetikakoodeksi ehk ametnike käsulaua vastuvõtmist tekkis maavanemal üsna julge mõte: paneks selle riimi. Sündis kaheteistkümnest salmist koosnev luuletus. Mis sunnib sellist asja tegema? ?Kui saad kuivavõitu koodeksile teise nurga alt läheneda, on asi palju huvitavam.? Ning Pomerants loeb ette ühe salmi värsivormi pandud koodeksist:

Võib sinu kätte sattuda

hulk ametlikkuinformatsioonisiis seda saunalaval jagadaei ole heaks tooniks

Küsimusele, kas järgmiseks tuleb luulevormi pandud maareform, vastab ta: ?Ei, sellise seaduse riimi panemiseks mul kiusatust ei ole.? Võib olla oma luulekogu? ?Olen sellele mõelnud,? tunnistab maavanem. Samas ütleb ta, et kindlasti ei hakka ta luulekogu üllitama lähitulevikus. ?Püüan kõigepealt aastate jooksul kaduma läinud tekstid kokku koguda. Eks siis näis.?

Luulekursustest ega luulelaagritest ei plaani Pomerants samuti osa võtta. ?Ma ei ole poeet või õilishing, kes päikese käes lesides luuletusi välja mõtleb. Ma olen maavanem, kes püüab igapäevast ametlikku kõnekeelt lustlikumaks muuta.?

_________________________________________________________

Arne Merilai

TÜ eesti kirjanduse õppetooli dotsent

Arvan, et kui süda kisub end väljendama kõrgemalt ja ilutaotlusega, siis ei ole sinna midagi parata ? varem või hiljem ei suudeta sellele soovile vastu panna.

Siis on võimalus asi kätte võtta ja vaadata, milleks tegelikult võimelised ollakse.

Põhiline on ikkagi inimvajadus ja -õigus. Kui ollakse keerulisem kuju, peab end ka peenemalt väljendama. Seda on eeskätt tegijale endale vaja, vähem lugejaile. Tugevamat tunnustust tahetakse ikka saada, et tunda end kellenagi, olemasolevana, erilisemana kui tavaliselt. Ilus on ju, kui rahvas kuulab ja sind tähele paneb.

Keelega on ka lihtsalt mõnus mängida, see on omaette võimalik maailm, kus saab puhata või teist liiki sporti teha.

_________________________________________________________

Toomas Kivimägi

Pärnu maavanem

Minu jaoks on parim hobi sport. See parandab nii füüsist kui hoiab vaimu virge. Enim meeldib võrkpall, suvel tennis ja petanque, samuti jalgrattasõit. Hobiks võib pidada ka õuna-, ploomi- ja kirsipuude eest hoolitsemist oma aias, mis samuti väga meeltmööda, rahustav ja emotsionaalne.

Orm Valtson

Harju maavanem

Kindlat hobi hetkel ei olegi. Küll olen tegelenud erinevatel aegadel erinevate hobidega. Üheks tõsiseks hobiks oli koolipõlves ja hiljem õpetaja ametit pidades automudelism, millega sai tegeletud üle kümne aasta. Viimased neli aastat on olnud peamiseks hobiks ehitus selle kõige vahetumas tähenduses. Suviste meelelahutuste hulka kuulub ka purjelauaga sõitmine ja kui hobiks lugeda teleka vaatamist, siis kuulub minu laupäeva ja pühapäeva ajakavasse ka vormel 1 võistluste aastaringne jälgimine telerist.

Mart Madissoon

Põlva maavanem

Kõigepealt kulub vaba aeg perekonnale. Tubastest hobidest on esimene ristsõnade lahendamine ja ajalooliste sündmuste uurimine, geograafia ehk kus miski asub ja mis seal huvitavat on. Kui ilm on õuesolemiseks kõlbulik, siis kulub kõik see aeg maja, aia ja potipõllumajandusega tegelemiseks.

Jaanus Sahk

Lääne maavanem

Mul on maakodu, kus on kaks koera ja suur aiamaa koos kasvuhoonega. Sellega tegelemine võtab suurema osa vabast ajast ja pakub lõõgastust. Kulu on suurem kui tulu, tähendab on hobi. Meelsasti jälgin sporti ja võimalusel teen ka ise sporti.

Helir-Valdor Seeder

Viljandi maavanem

Kogun nõukogude propagandaga sümboolikat ning olümpiateemalisi postmarke. Mängin korvpalli, teen kergejõustikku.

font size=1>Jüri Saar

Saare maavanem

Vabal ajal meeldib jahil ja kalal käia, tennist mängida.

_________________________________________________________

Luulega põhjalikumal tegelemisel saab konsultatsioone Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna juhatajalt Janika Kronbergilt telefonil (07) 341 073 või [email protected].

Nõu annab ka Eesti Kirjanduse Selts, telefon (07) 427 079 või [email protected]. Lihtsamaid hinnanguid tehakse tasuta, sügavama koolituse suhtes on tasu vastastikusel kokkuleppel.

Luulekonkursside kohta saab kõige põhjalikumat infot ajalehest Sirp.