Eesti saaks saastelimiidi müügist 7 miljardit aastas

Riigikogu majanduskomisjoni liikme, majandusteaduste doktori Janno Reiljani sõnul tuleks kindlasti siis, kui CO2 ostupakkumine Eestile tehtaks, küsimust põhjalikult arutada. ?See oleks arvestatav osa Eesti riigieelarvest, et seda kaaluda,? sõnas Reiljan.

?Arvan, et kui Eesti riik tõesti otsustaks CO2 limiiti müüa, siis oleks see ebaratsionaalne, sest hiljem tootmise kasvades tuleks see kallimalt tagasi osta,? ütles Kranich.

Ratifitseerimisprotsessis oleva Kyoto keskkonnalepinguga võtavad riigid endale kohustuse vähendada ühe peamise kliima soojenemist põhjustava gaasi CO2 õhkupaiskamist võrreldes 1990. aastaga aastaks 2008 8 võrra. Kui paljud tööstusriigid on raskustes CO2 emiteerimise vähendamisega, siis Eesti on tööstustoodangu tootmismahu vähenemise tõttu suutnud CO2 iga-aastast kogust vähendada umbes 40 ehk 16?18 miljoni tonni võrra.

Keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia peaspetsialisti Jüri Truusa sõnul pakuvad Hollandi, Rootsi, USA ja teiste riikide ettevõtted CO2 saastelimiidi ühe tonni eest umbes 25 USD. Kui arvestada Eesti tööstuse vähendatud mahtu 16?18 miljonit tonni, siis võiks sellise koguse hind olla tänast dollari kurssi arvestades 7?8 miljardit Eesti krooni.

Jüri Truusa sõnul on näiteks Holland, kes kavatseb 50 oma CO2 koguse vähendamismahust osta teistest riikidest, ka Eestiga müügilepingut sõlmida soovinud. ?Sellised lepinguid on sõlminud mõned Ida-Euroopa riigid, nagu Bulgaaria,? ütles Truusa.

Teise variandina, mida pooldab minister Kranich, saab Eesti anda CO2 limiiti välisinvestoritele vastavalt kogusele, mille võrra investeeringud süsihappegaasiheitmeid vähendavad.

Truusa sõnul on neil välisinvestoritel, kes soovivad Eestilt CO2 limiiti, mõttekas teha investeeringud aastatel 2006?2007, et reostuse vähendamise efekt ilmneks alates 2008. aastast, millest alates on kavas hakata investeeringuid arvestama. Kranichi sõnul on mõista antud, et arvestama võidakse hakata siiski ka juba praegu tehtavaid investeeringuid.

Reostuslimiidi investeeringute vastu vahetamine on kasulikum seetõttu, et tonni CO2 vähendamine on oluliselt kallim kui saastelimiidi eest pakutav hind, ütleb Truusa. Eestis on viimase kuue aasta jooksul peamiselt välismaa abiprogrammide kaudu investeeritud CO2 vähendamiseks näiteks biokütusele üleminekul 2,1 miljonit dollarit. ?CO2 vähendamise suur investeeringute maht on ka põhjus, miks saastelimiiti püütakse kokku osta,? lausus Truusa.

Truusa tõdes, et kui USA keeldub jätkuvalt Kyoto leppega ühinemast, siis ilmselt aeglustub CO2 vähendamise tempo ka mujal. See toob omakorda kaasa väiksema nõudluse ja madalama hinna CO2 limiidi võimalikul müügil.