Koostöövõime muutub teadmistest tähtsamaks

Viimase kümne-viieteistkümne aastaga on maailmas toimunud murrangulised muutused: personaalarvuti massiline kasutuselevõtmine, interneti areng, mobiilside areng. Murrangulised muutused panevad organisatsioonides aluse uuetele ilmingutele, mis vajavad mõtestamist.

Probleemid, mis tekivad arenguga, on seotud arenguprotsesside suuna mittemõistmisega. Uuendused, mis toimuvad maailmas, ei ole mitte tehnika arengu tulemus, vaid tehnikas toimunud muutused on inimeste arengu tulemus. Tehniliselt teostatu on kõigepealt inimese teadvuses sündinud ja alles seejärel on võimalik seda materialiseerida. Tehnika ja inimeste loovuse areng on vastastikku stimuleerides muutunud järjest kiiremaks. Paradoksaalselt on tehnika areng tekitanud massiliselt arenguprobleeme inimestele, kes ei ole kaasatud loomeprotsessidesse. Kui arengu tekitajaks on olnud inimesed, siis ka tekkivate probleemide lahendamine on inimeste vastutada.

Samuti toimuvad muutused organisatsioonides: me peame aru saama muutuse põhjustest ja alles siis saame prognoosida tulemusi.

Tundub, et üks oluline periood organisatsioonides on läbi saamas: edaspidi ei ole informatsiooni omamine või mitteomamine enam oluline. Oluline on see, et osa inimesi tahab ja on võimeline kättesaadava informatsiooniga midagi ette võtma. Suur osa inimesi kipub aga arengust eemale jääma, olles passiivsed ja mitte mõistes võimalusi, mida tänapäeva maailm annab.

Organisatsioonides on põhiliselt tegeletud süsteemide, strateegiate ja struktuuride arendamisega, mis on organisatsioonis nn kõva osa ja lihtsam ning arusaadavam tehnilise haridusega inimestele.

Inimeste puhul on tänapäeva organisatsioonid põhiliselt püüdnud arendada nende teadmisi ja oskusi. Teadlikult on üsna vähe tegeletud inimeste sotsialiseerumise võime ja isiksuse kvaliteetide arendamisega. Loomulikult võib öelda, et sellega peaks tegelema keegi juba koolis, lasteaias ja kodus. Paraku ei saa me kedagi tagasi lapsepõlve saata.

Tulevikuorganisatsioon ei ole aga enam kinni informatsioonis ja teadmistes, vaid oskustes, koostöövõimes ja isiksuse potentsiaali arendamises.

Tulevikus saab isiksuses ja isiksuse koostöövõimes peituv potentsiaal tunduvalt olulisemaks kui teadmised. Mida tähendab see organisatsiooni jaoks tervikuna?

Esiteks seda, et strateegilise eelise saavutamine käib läbi isiksuse ja meeskonna (või grupi). Väärtuslikuks muutub oskus isiksuse arengu läbi saavutada meeskonna tulemusi. Väärtuslikuks muutub isiksuse arengu loomiseks vajaliku keskkonna loomine. Organisatsioonid suhtlevad üha rohkem oma klientide ja huvigruppidega.

Funktsioon, mis seni on PR ja turundusinimeste kanda ? suhtlemine väljaspool organisatsiooni ? muutub universaalseks nagu arvuti kasutamise oskus (ka see oli kunagi ainult IT meeste rida). Organisatsioon ei vaja enam filtrit iseenda ja kliendi vahele: hakkab toimima otsene suhe, milles väärtuseks on pikaajalise suhte tulemusena tekkiv arusaamine arengusünergiast.

Muutuste tulemusena organisatsiooni piirid muutuvad: töötajad ei ole enam nii kinnistatud, kuid klient on tihedamalt seotud läbi tema enda soovide.

Uut tüüpi organisatsioon hõlmab ka kliente, keda võib vaadelda samuti ühe olulise grupina organisatsioonist. Klient suunab ja arendab organisatsiooni. Kliendi integreerumine on organisatsioonide arengus üks olulisemaid momente lähema viie aasta jooksul.

Töötajad on muutunud vähem sõltuvaks tööandjast, sest nende käes on strateegiline ressurss oskuste, kogemuste ja loovuse näol.

Info kättesaadavus on äris muutunud tunduvalt lihtsamaks.

Järjest olulisemad on oskus infot kasutada ja isiksus, kes informatsiooni kasutab. Isiksus väärtustab ja selekteerib infot lähtudes eetilistest tõekspidamistest ja väärtushinnangutest.

Järjest keerulisem on midagi saavutada koostööd tegemata.

Kliendist teatakse rohkem ja seda informatsiooni osatakse kasutada.

Klient teab ettevõttest rohkem ja kasutab seda informatsiooni.

Kliendilt saadavat informatsiooni ja kliendi kompetentse on võimalik kasutada äri arendamiseks.