Taastatud metsamaa maamaksuvabaks

Igakevadine jutt Eesti metsade olukorrast ja võimalikest suhtumise muutustest kõne all olevasse probleemi ei süsti erilist lootust. Valitseb passiivsus ja lootus, et loodus taastoodab end piisavalt jõuliselt ja inimese laastamistöö ei suuda sellega sammu pidada. Lootus võib olla, aga ajalugu on tõestanud pidevalt vastupidist.

Väikelennukiga üle Eesti lennates riivavad lageraie langid üsna teravalt silma. Statistika põhjal saab väita, et metsauuenduslik tegevus on allapoole igasugust arvestust. Põhjuseid ja süüdlasi sarnase suhtumise seletamiseks leiaks alati, aga see ei vii edasi. On vaja leida abinõusid metsade kiiremaks taastamiseks, et luua kindel alus selle meile olulise majandusharu jätkusuutlikkuseks. Seda enam, et tuleviku klimaatilised ennustused vaid lisavad usutavust metsatööstuse arendamise olulisusse.

Praeguseks kinnistunud uute metsastatavate alade ettevalmistamise riiklik toetamine on liiga väike. Riigi toetus peab lisaks metsamaa ettevalmistustööde rahastamisele haarama sellele järgnevatki perioodi.

Üks võimalus, mis ei ole kulukas, on taastatavate metsamaade vabastamine maamaksust. Loomulikult ei pea maksuvabastus olema tähtajatu, see antakse teatud perioodiks, mille jooksul riigi määratud institutsioon kinnitab istutustöödele kulutatud taimede maksumuse ja võib-olla ka tööjõukulude tasaarvelduse maamaksu mittekogumise kaudu. See on lihtsaim moodus sihtotstarbeliselt metsa taastamiseks võetud laenu kustutamiseks.

Lisaks suuremate metsatööstuste toetamisele abistab see kindlasti väiksemaid üritajaid ja lihtsalt emotsionaalse väärtuse loojaid. Neid, kes muidu metsa maha ei panekski, vaid laseks sööti jäänud heinamaad lihtsalt võssa kasvada.

Maamaksuvabastus võimaldaks saavutada täieliku ülevaate metsastatavate pindalade suurendamiseks. Kui praeguste arvestuste kohaselt hoolitseb metsa taastamise eest vaid osa metsaomanikke, on tulevikutrende keeruline planeerida. Riikliku suhtumise väljendamine läbi maksusoodustuse kinnistaks märgatavalt investeeringuid ja tõmbaks juurde uusigi, eriti kui silmas pidada seni vähese huvi tõttu erastamata jäänud madala tootlikkusega metsamaid.

Maksupoliitiline regionaalsoodustus on loomulik isegi ELiga ühinemise kontekstis. ELi pikaajaline kogemus maastikuhooldustoetuste maksmisel on tegelikult sama poliitika, ainult teises kuues. Ja kui arvestada, millist väärtust Euroopa silmis omavad meie metsamassiivid, võib arvata, et sealtpoolt saaksime ainult kiita.

Maamaksuvabastus metsa taastajatele on oluline nihe nii metsatöönduslikus kui ka keskkonnasõbralikus mõttelaadis. See ei nõua ülejõu käivat eelarvelist ponnistust, aga väljendaks ilmekalt riigi võimalikku suundumust loodushoidlikuma elukorralduse suunas.