Omanikud ja üürnikud valimiste ohvriks

Võlaõigusseaduse jõustumist on Eesti majanduse arengu seisukohalt raske alahinnata. Oleks äärmiselt hea, kui see seadus jõustatakse poliitilise konsensusega tehtud otsusega. Ja ilmselt olekski Riigikogus esindatud poliitilised jõud sellisele konsensusele jõudnud, kui Keskerakonna ja Reformierakonna võimuliit poleks soovinud võlaõigusseaduse jõustamisega pikendada taas sundüürnike üürilepinguid.

1994. a, kui alustati elamute tagastamist õigusjärgsetele omanikele, otsustati, et vastavad üürilepingud kehtivad kolm aastat elamu tagastamisest. Kolm aastat hiljem ? 1997. a ? otsustas KMÜ valitsuskoalitsioon seadusega pikendada üürilepinguid veel viis aastat. Isamaaliit leidis juba tollal, et selline korduv üürilepingute pikendamine on omanike õiguspärase ootuse rikkumine, ehk omanike petmine ja hääletasime sellele vastu.

Eelmise kolmikliidu valitsuse ajal algatatud võlaõigusseaduse rakendusseaduses ei sisaldunud väikseimatki viidet võimalusele, et tagastatud majade üürilepinguid hakatakse taas seadusega pikendama. Eelnõu seletuskirjas märgiti, et omandireformi aluste seaduse vastavas paragrahvis kavandatavad muudatused on tehnilist laadi ja et pärast üürilepingute kaheksa-aastase tähtaja möödumist toimub nende pikendamine üldistel alustel st poolte kokkuleppe kohaselt võlaõigusseaduse sätteid järgides.

Justiitsminister Märt Rask on nii endise kolmikliidu kui ka praeguse KeRe koalitsiooni esindajana korduvalt Riigikogu ees kinnitanud, et võlaõigusseaduse rakendusseadusega ei tohiks muuta sundüürnike ja omanike õiguslikku positsiooni. Paraku on need kinnitused osutunud valeks. Pärast võlaõigusseaduse rakendusseaduse teist lugemist viidi KeRe koalitsiooni poolt eelnõusse viimasel hetkel sisse üürlepingute järjekordne pikendamine. See otsus langeb kokku Keskerakonna populistliku valimiskampaania algusega Tallinnas.

Keskerakonna käitumist võib mõista. Nad on alati püüdnud luua sundüürnikele täiendavaid tagatisi ja piirata omanike õigusi oma elamute kasutamiseks. Reformierakond on aga püüdnud kaitsta vaba turumajanduse põhimõtteid ja vähendada riigipoolseid ettevõtluse piiranguid. Nüüd nähtub, et Reformierakond on asunud toetama üüri piirmäärasid ja on nõus tagastatud elamute üürilepingute sundpikendamisega. Reformierakond on muutumas Keskerakonna satelliidiks.

Tagastatud majade üürilepingute järjekordne pikendamine tingib ilmselt paljude majade lagunemise. Suur osa omanikest on sunnitud müüma oma lagunevad majad võileiva hinna eest kinnisvaraärikatele, kes ei pelga kasutamast seadusevastaseid vahendeid üürnike tänavaletõstmiseks. Seega tähendab üürilepingute pikendamine kokkuvõttes karuteenet tagastatud majade üürnikele.

Isamaaliit toetab tasakaalustatud ja inimsõbraliku üürikorterite turu arengut. Samuti näeme seal kohta munitsipaalüürikorteritele. Sundüürnike üürilepingute pikendamise otsustamine annab selge signaali, kas üürikorterite turul on perspektiivi või mitte. See on tänase valitsuskoalitsiooni valik.

Oleme valmis pakkuma omapoolse kompromissi, lahendamaks tekkinud ummikseisu.

Isamaaliit ei saa mingil tingimusel toetada omanike järjekordset petmist. Juhul, kui KeRe koalitsioon ikkagi surub läbi üürilepingute sundpikendamise, algatame omakorda eelnõu selle tühistamiseks.