• OMX Baltic1,55%282,43
  • OMX Riga0,16%874,16
  • OMX Tallinn0,98%1 778,46
  • OMX Vilnius1,01%1 097,09
  • S&P 5000,55%5 975,38
  • DOW 30−0,06%42 706,56
  • Nasdaq 1,24%19 864,98
  • FTSE 1000,31%8 249,66
  • Nikkei 2250,99%39 696,65
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%111,58
  • OMX Baltic1,55%282,43
  • OMX Riga0,16%874,16
  • OMX Tallinn0,98%1 778,46
  • OMX Vilnius1,01%1 097,09
  • S&P 5000,55%5 975,38
  • DOW 30−0,06%42 706,56
  • Nasdaq 1,24%19 864,98
  • FTSE 1000,31%8 249,66
  • Nikkei 2250,99%39 696,65
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%111,58
  • 27.05.02, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Positiivselt muutuv

Nädalapäevade tagune kokkupuude Briti ajakirjanikuga, kes palus vastata küsimusele, kuidas mõjutab Eurovisiooni lauluvõistlus Eesti majandust, pani ennastki mõtlema. Millisel viisil on seotud nii lauluvõistlus kui ka kõik muu Eesti tutvustamiseks viimastel kuudel tehtu ettevõtlusega? Milline on mõju kaubanduskoja liikmete ja kõikide ettevõtjate jaoks?
Esimene asi, mis kohe pähe torkas, oli muidugi, et lauluvõistlus kui üks väga suure teleauditooriumiga saade aitab riiki ja rahvast tutvustada ning on suhteliselt odav vahend väga suure auditooriumini jõudmiseks.
Seepeale küsis ajakirjanik, et kas ma mäletan, kus toimus Eurovisiooni lauluvõistlus neli aastat tagasi? Muidugi jäin vastuse võlgu. Ja eks ilmselgelt pole meilgi, eestlastel, põhjust ühest telesaatest loota imeravimit kestva tuntuse saavutamiseks. Laiema auditooriumi püüdmine sõltub mitte ainult sõnumist, vaid ka selle korduste arvust.
Nii olekski mõistlik vaadata lauluvõistluse mõju Eestile nii üldiselt, majandusele ühe vahespurdina riigi tutvustamisel kui ka väikese tõukena meie eneseteadvuse kasvatamisel.
Lõputult võib vaidlema jääda, kas welcome to Estonia on hea või mitte, kas Eurovisiooni vaheklippidel ikka kajastub Eesti tõeline pale.
Oluline on uskuda, et teeme õiget asja ning et kõikidele meeldiva ning maailma parima lahenduse väljamõtlemisel üksteist jalge alla ei tallataks. Sest neid, kes meie ebaõnnestumiste üle heameelt tunneks, on liialt palju.
Kogu Eesti turundamise kontekstis teadvustavad ehk vähesed seda, et nii nagu toimib konkurents koduturul firmade vahel, on meie väike Eesti tegelikult rahvusvahelises konkurentsis. Võistleme teiste väiksemate ja suuremate riikidega investeeringute sissetoomises, tööjõu müügis, turismi sihtpunktina ning eksporttoodete tootjana. Kindlasti veel sajas muuski aspektis.
Mulle kangesti meeldib Paulo Coelho raamat ?Alkeemik?, milles peategelane varandust ja õnne otsides õpib ära tundma Märke ja püüab leida Oma Teed. Pärast pikki õnneotsinguid, armumisi ja ka peksasaamisi välismaal leiab tegelane varanduse kodust.
Eesti turundamisega paistab sama lugu olevat, Märk on olemas ? kõigile võib-olla ei meeldi, aga on äratuntav. Oma Tee leidmine ja Oma Loo jutustamine on mõnevõrra raskem ja nõuab püsivust.
Sõnum positively transforming on üks parimaid väljundeid, mis Brand Estonia projektist välja tuli. Iganädalased kohtumised ja presentatsioonid välismaalastele veenavad ennastki, et Eesti on viimase kümne aasta jooksul läbi teinud tõeliselt positiivse muutumise. Me ei ela küll Disneylandis, kuid tsiviliseeritud ühiskonnas kindlasti.
Ka need välismaalased, kes on Eestisse tööle sattunud, ei kipu seda väga tihti mõne põneva väljakutse vastu vahetama.
Viimane aeg on märgata enda ümber muutusi ja tõdeda, et ühiselt on suudetud ühiskonnas läbi viia hulk positiivseid muudatusi. Samas pole suudetud nii positiivseid arenguid saavutada üksikisiku tasandil.
Oleme alati hoolinud, mida teised meist arvavad ja kuidas välja paistame. Iseendale hinnangu andmine ja sisemise positiivsuse genereerimine on palju raskem. Kuid ilma positiivse sisuta jääb fassaad fassaadiks ja paljastesse seintesse ei investeeriks meist keegi.
Hansapanga kevadkonverentsil Andres Liinati öeldud lause, et juhil peab ennekõike jätkuma enesekriitikat oma võimete ja kompetentside hindamiseks, peab paika kõikidel elualadel, mitte ainult juhtimises. Seega ei ole me kõik parimad riigi müügimehed, küll aga saame usaldada neid, kes seda tööd on kutsutud tegema.
Kõrge, kuid adekvaatne enesehinnang ? võrdväärse partneri vajalik omadus ? on just see, mida välismaalased siit otsima tulevad. Loodud majanduskeskkond võimaldab edukalt maailmakonkurentsis läbi lüüa ja ka Euroopa Liitu suundudes on meil kaasa võtta palju positiivset ning neilegi seal liberaalsust õpetada.
Seda kõike tuleb lihtsalt korduvalt iseendale ja teistele meelde tuletada. Mida rohkem võimalusi selleks on, seda kasulikum kõikidele, ka ettevõtjatele.
Kui suutsime teha üht Euroopa suurimat telesaadet hindele viis, siis suudame ka ükskõik milliste muude projektide ja äridega õnnestuda. Enamiku ülesandeks siinjuures on tegijaid mitte rünnata, vaid võimalusel kaasa aidata ja innustada. Ja muidugi ei tohi unustada elamuse eest aitäh ütlemast!

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 03.01.25, 09:20
Suur hinnavõrdlus: Eesti metsa, korterite, põllumaa, kulla ja aktsiate hinnad alates 90ndatest
Haritava maa hinnakasv on ületanud pensionifondide tootlust pea kümnekordselt, selle tõus on ületanud ka Tallinna börsiindeksit. Järgnevas analüüsis näitame nii eluruumide, metsa, põllumaa, kulla, aktsiate kui ka pensionifondide hinnamuutusi viimastel aastakümnetel.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele