Mida võidaks Võrumaa, kui maksuamet võtaks siinsed väikeettevõtjad eriti terava luubi alla ja väänaks kaela trahvid iga rikutud seadusetähe eest?
Suur osa firmasid läheks pankrotti ja veel suurem hulk inimesi jääks tööta ning kohalikel võimukandjatel ei jääks muud üle kui käsi pikas valitsuse poole kummardada, et sotsiaalabiraha juurde saada. Mulle tegelikult meeldis, et maksuamet pistis tolle Tartumaa ärimehe 800 000kroonise maksupettuse kahtluse pärast pokri. 800 000 krooni on ju suur raha ja miks mitte üks hirmutamiseks vangitorni visata. Keskajal korraldati ju näidishukkamisi pidevalt, hirmuks kaaskodanikele. Aga mulle ei meeldi, et maksuametit vaadeldakse Eestis kuidagi eraldiseisvana ülejäänud riigist. Maksuamet oleks kui kuri saatus, mille vastu ei saa. Ometi töötavad sealgi tavalised ametnikud, kellele palka makstakse ning kelle töö põhineb seadusel. Muidugi on tore, kui vargaid ja sulisid kinni püütakse, aga ma pole sugugi kindel, et see kokkuvõttes kõigile head teeb. Miks? Näide elust enesest. Üks mu tuttav peab pisikest mööblifirmat ja annab tööd kümmekonnale mehele. Kerge tal pole, selliseid pisikesi mööblifirmasid on ju kõik kohad täis, konkurents suur ja Soome ostjad nõudlikud.
Hiljuti oli ta sunnitud vabanema kinnisvarast, sest maksuamet tuli firmasse ja leidis midagi. Mõnda aega uuriti ja väänati trahv. Õnneks mitte suur ja firma töötab edasi. Aga see mu tuttav räägib, et tegelikult peaks end kuskile riigitööle sokutama. Oleks kindlam.
Seoses maksuameti tegevuse aktiivsuse kasvuga panevad mu südame valutama just need väikefirmad, mis annavad Võrumaal tööd olulisele hulgale inimestele. Suurem osa neist pole põhimõttelised maksupetturid. Neil juhtub apsakaid, mille eest on väga mõnus trahv kaela väänata. Mis on aga tagajärg? Lõpuks ettevõtja tüdineb, saadab töölised tänavale, ja kes siis lõpuks õnnelik on? Riik? Omavalitsus? Maksuamet? Mina ei tea.
Mulle meeldib ühe Võrumaa vallavanema kunagine tunnistus, et ta lasi kohalikul pagaritööstusel teadlikult makse mitte maksta, lootuses, et firma saab jalad alla. Lõpuks saigi.
Seotud lood
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.