Kaks kärbest ühe hoobiga

Laupäeval kogunes Rakvere linnuse jalamile ligikaudu kümme tuhat inimest, et jälgida skulptor Tauno Kangro loodud Tarva pidulikku avamist. Selle sündmusega tipnesid Rakvere 700. juubelipidustused, mis algasid juba eelmise nädala kolmapäeval. Tänu Kangro loodud Tarvale koondus ka üleriigilise meedia tähelepanu Rakverele. Millega seoses väidan, et seega võib suhtekorralduslikult linna juubelipidustusi pidada õnnestunuks.

Teisipäeval algas Rakveres teatrifestival Baltoscandal, mille raames saavad inimesed osaleda erinevate teatritruppide etendustel. Ühesõnaga võib öelda, et eelmisel nädalal hakkas tööle Rakvere suhtekorraldusmootor. Mida muud tõeliselt suured üritused endast kujutada saavadki, sest nad paratamatult köidavad inimeste, eriti aga ajakirjanike tähelepanu. Ja loodetavasti teab nüüd oluliselt rohkem inimesi, kus asub Eesti kaardi peal Rakvere linn.

Suhtekorraldus on kulukas valdkond ning PR-meeste tegevus tekitab inimestes kahtlusi, sest nende töötulemust ei saa kunagi mõõta. Samas jällegi mõjub hea suhtekorraldus kas isikule, linnale või muule objektile väga positiivselt, kui seda tehakse hästi ja järjepidevalt.

Võrreldes Tarva kojujõudmist, Baltoscandalit ja Eesti märki, annaksin viimasele kui suhtekorraldusteole küll kõige vähem punkte. Tõsi on see, et Tarvas ja Baltoscandal lähevad koos maksma üle 3 mln kr. Tõsi on seegi, et 13 mln kr eest oleks Eesti endale saanud rohkem tuntust ja positiivset imagot tekitada, kui seda raha oleks kasutatud ratsionaalselt, eelkõige aga läbimõeldult.

Hetkeks mõtetesse vajudes tekib minul küsimus, miks ei võiks Kalevipoeg ükskord koju jõuda, et oma rahvale õnne tuua. 13 mln eest oleks saanud korraldada Kalevipoja koju saabumise (Tauno Kangrol valmib kuju lähitulevikus) ? kindlasti oleks koondunud rahvusvaheline meedia peale Eurovisiooni sellelegi sündmusele. Ja tasahilju oleks eestlased tabanud kaks kärbest ühe hoobiga.