Kaubanduskoda esindab ettevõtjaid

Riigikogu ja valitsus esindab Eesti rahvast, kuigi viimastel valimistel osales vaid 57,4 valijatest (kellest 38,7 hääletas koalitsioonierakondade poolt). Selline on põhiseadus ja demokraatia ? enamuse hääl kostub kaugemale.

Ettevõtlusorganisatsioonide puhul on sama lugu. Kõik ettevõtlusorganisatsioonid on põhikirjade järgi Eestis vabatahtliku liikmeskonnaga ? ühe katuse alla on koondunud need ettevõtjad ja ettevõtted, kes peavad lugu valitud organisatsiooni eesmärkidest ja tegevusest.

Valik on igaühe enda teha, mõni organisatsioon osutab oma liikmetele ainult teenuseid, mõni esindab ja kaitseb lisaks ettevõtjate huve ja mõni ongi vaid lobby-organisatsioon.

Kaubandus-tööstuskoja seisukohast saab öelda, et esindatud on kõik küljed. Nagu kaubanduskoja tegevus on peegeldus sellest, mida ootavad ettevõtjad oma katusorganisatsioonist, on ka kaubanduskoja liikmeskond peegeldus üldisest ettevõtlusmaastikust.

Kaubanduskoja 3200 liik-mesettevõttest 47 on mikroettevõtted, 50 väike- ja keskmised ning 3 suurettevõtted; nendest pooled aktsiaseltsid, 46 osaühingud ja 4 muud ettevõtlusvormid: nende hulgas 30 FIEt ning toetajaliikmetena 50 mittetulundusühingut, sihtasutust või avalik-õiguslikku organisatsiooni. Kõik on aktiivselt tegutsevad ning omanikele lisaväärtust tootvad.

Vaadates statistikat, on eksitav arvata, et kõik äriregistris registreeritud ettevõtted on aktiivsed, 2000. majandusaasta aruande esitasid äriregistrile kokku vaid 26 891 ettevõtet. Lineaarselt arvutades esindab kaubanduskoda ca 12 Eestis aktiivselt tegutsevatest ettevõtetest. Need kuivad numbrid ei näita muidugi kellegi esinduslikkust. 2001. a lõpus tegime koos Krediidiinfoga väikese arvutuse, mis näitas, et kaubanduskoja liikmeskonna 100 miljardi kroonine netokäive moodustab 47 kogu ettevõtete netokäibest ja nende puhaskasum 34 kogu puhaskasumist.

Käive ja kasum pole aga kaugeltki ainukesed ettevõtteid iseloomustavad näitajad. Käibe ja kasumi tekkimise aluseks on piisav kapitaliseeritus ning kui vaatame omakapitali ettevõtete bilanssides, siis kaubanduskoja liikmete omakapitalid moodustavad 59 kogu omakapitalist (siin pole arvesse võetud pankade, kindlustuste ja teiste eri formaadis bilansi esitajate andmeid).

Ligi 2/3 omanike Eesti ettevõtlusesse investeeritud rahast on koondunud ühe katuse alla ja ka kõige tagasihoidlikum arvamus peaks ütlema, et tegemist on esindusliku häälega ühiskonnas ? võrdselt esinduslik parlamendiga.

Muidugi tuleb nentida, et dialoogis valitsuse ja valitsusasutustega jääb mõnikord meediasse kostuv hääl meil nõrgemaks, mis aga ei tähenda, et ettevõtjate huvid oleks esindamata või kaitsmata.

Meie eesmärk saab olla ikka paranenud ja parenenud seadusandlik keskkond, mitte saavutustest võimalikult kõva häälega teatamine. Pealegi on eesmärk täidetav ainult tihedas koostöös ja diskussioonis seadusandjatega.

Ainuüksi 2001. aasta jooksul esitas kaubanduskoja majanduspoliitika ja õigusosakond arvamuse 47 uue seadusakti (eelnõu, määruse vms) kohta ning 9 korral tõstatas kaubanduskoda riigi tasandil kehtivat seadusandlust puudutava probleemistiku.

Siinkohal on alati oluline, et arvamus ei ole mitte ainult mõne analüütilise töötaja töö, vaid sagedasti laiapõhjalisem tagasiside ettevõtjatelt, kes on pühendanud oma aega ja tahtmist nende eelnõude läbivaatamisse.