Sageli asuvad ettevõtte tootmishooned ühes kohas, kontor ja/või müügiorganisatsioon aga mujal. Või asub ettevõtte peakontor Tallinnas, aga filiaal Tartus, Narvas või mõnes teises linnas. Samuti avatakse jätkuvalt Eestis ka rahvusvaheliste korporatsioonide tütarettevõtteid ja esindusi. Paljud teenindusettevõtted on rajanud oma ühtse esinduste võrgu üle Eesti.
Tänapäeval on raske leida ettevõtte juhti, kes kahtleks kogu ettevõtet hõlmava ühtse arvutivõrgu vajalikkuses. Kui ettevõte asub ühes hoones, tundub lahendus lihtne, kui aga tegu on ettevõttega, mille allüksused (esindused, filiaalid, osakonnad) asuvad mitmes hoones, linnas või koguni mitmes riigis, on olukord keerukam. Sellisel juhul tuleb appi võtta kohtvõrkude ühendamine ehk laivõrgu ehitamine.
Infovahetust mitmete esinduste vahel võib toimetada sõltumata sellest, kas ettevõtte erinevad kohtvõrgud on ühtsesse laivõrku ühendatud või mitte. Esimesel juhul kulub aga faksidel põhinevale müügitellimuste edastamisele ja Exceli failidena laekuvatele finantsaruannetele enam aega ja paberit. Ka vead on lihtsamad tekkima.
Kasutades ühtset laivõrku kogu ettevõtte piires, avanevad ettevõttele aga sootuks uued võimalused töö efektiivsemaks korraldamiseks. Nii on võimalik kasutada veebipõhist grupitööd koosolekute, nõupidamiste ja kokkusaamiste planeerimiseks. Samuti saab nõnda mugavalt korraldada infovahetust ühe projektiga tegelevate inimeste vahel.
Raamatupidamis- ning finantsarvestuses tekib võimalus kasutada online-põhimõttel töötavaid programme, mis annavad operatiivse ülevaate laoseisudest ja firma finantsolukorrast suvalisel ajahetkel sõltumata sellest, kus paiknevad infot omavad allüksused.
Kohtvõrkude ühendamine laivõrkudeks loob täiesti uued koostöövõimalused ka ettevõtte ja tema partnerite vahel. Nii saab ettevõte luua oma partneritega laivõrgu baasil ühtse töökeskkonna ehk extraneti. See on ühine virtuaalne töökeskkond ettevõtetele, kes teevad tihedalt koostööd ja kelle koostöö efektiivsus ning tulemus määrab ära nende ettevõtete edukuse. Lihtsa näitena võib tuua extraneti lahenduse hulgilao ja kaupluste vahel. Kui hulgiladu ja kauplus on kokku leppinud, millised kaubakogused kaupluses peavad olema, piisab hulgilaole üksnes sellest, kui ta online-põhimõttel töötavast programmist näeb, et kaupluses olev kaubakogus on kokkulepitust väiksem, ning ta saab operatiivselt viia kauplusesse uut kaupa. Kauplus vabaneb kohustusest jälgida kaupade laoseise selleks, et õigel ajal õigest hulgilaost õiget kaupa juurde tellida. See ülesanne pannakse edaspidi tarnija õlule.
Põhimõtteliselt saab selliseid lahendusi kasutada ka erinevates riikides asuvate ettevõtete või ettevõtte filiaalide vahel. Tõenäoliselt kaasneb sellisel juhul teatud juriidiliste nüansside lahendamise vajadus, kuid tehnoloogilisi takistusi selliste lahenduste juurutamiseks ja kasutamiseks ei ole.
Kahtlemata ei anna ükski programm iseenesest head ja efektiivset tulemust. Selline tulemus saavutatakse eelkõige töökorraldusega. Ent kohtvõrkude ühendamine laivõrguks loob eeldused efektiivsemaks töökorralduseks ning seeläbi ka paremateks majandustulemusteks.
Senine kogemus näitab, et kui ettevõte hakkab kasutama laivõrku, avanevad sellega ka uued võimalused arendada oma süsteeme interneti keskkonnas. Kohtvõrkude ühendusi kasutavad näiteks pangad, aga ka näiteks Rakvere lihakombinaat jms ettevõtted.
Reaalne kasu kohtvõrkude ühendamisest üheks tuleb koos kiirema infovahetuse sisseseadmisega mitmes paigas asuvate kontorite vahel. Samuti võimalusega kasutada online-põhimõttel töötavaid programme. Tegelik kasu tõuseb efektiivsemast töökorraldusest, sest kindlasti võib vale töökorralduse puhul selline lahendus hoopis kulusid juurde tekitada.
Seotud lood
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.