Palavus ähvardab ära tappa. Sellise mõtte pealt on viimastel päevadel end ilmselt igaüks tabanud. Puhkaja läheb ja istub jahutavasse jõevette ja joob ühe limonaadi. Keerulisem on neil, kes tööd peavad rabama. Aga osale on kätte jõudnud kõige suurem rabamise, kuid ka magusaim lõikuseaeg. Turismitalunikud peaksid praegu käsi hõõruma. Ja mitte ainult nemad. Toitlustajad, bensiinimüüjad, kauplusepidajad ? kõigile peaks suurest juulikuisest puhkamisest tulu tõusma.
Võrumaa ei tohiks selles osas tänavu viriseda. Kuigi pärast juuli keskel toimunud Võru folkloorifestivali paistab linn esialgu tühjavõitu, on võõrast rahvast piisavalt, et teenindajad ja kaubitsejad saaksid endale pikaks talveperioodiks rasva koguda.
Turism, eriti loodusturism, on seotud riskiga, et ühel päeval saab loodus otsa. Ületatakse piir, kus loodusturism asendub seltskonna- ja joomaturismiga, ning maakonnast saab pigem tunnustatud läbustamis-koht kui tõsimeelsete kultuurihuviliste reisisihtpunkt. See ei meeldi eriti kellelegi. Poleks ju kuigi lõbus elada linnas, mida joodikute pealinnaks kutsutaks, kuhu inimesed üksnes selleks kokku sõidavad, et paar-kolm päeva sea moodi juua ning siis valutava peaga minema sõita, mäletamata õieti linna nimegi.
Aga kätt südamele pannes peab ilmselt iga turismiettevõtja tunnistama, et Võrus on tulusam müüa õlut kui papa Kreutzwaldi. Ja Kreutzwald ning Kalevipoeg paistavadki olevat need ainsad tegelased, kes turistide kultuurijanu kustutama peavad.
Igaüks saab aru, et seda on ühe turismilinna kohta vähe. Võru vajab rohkem kõikvõimalikke peatumiskohti, kus turistil tuleks meelde kultuurihuvi, silmitseks siis kuju või kivi, loeks kirja ja meenutaks koolis õpitut.
Siis tekiks linnas jalutamisel, turistide meelistegevusel, mõte ja põhjus, mida praegu pole. Poliitik Jüri Kaver räägib juba mitu aastat, et Võru Vabaduse väljakule ehk linna keskväljakule tuleks püstitada Vene keisrinna, Katariina II ratsamonument. Ikkagi linna asutaja. Aga seni on Kaver vaid selle idee eest sõimata saanud ja Vabaduse väljakul lasevad kohalikud rullnokad autorehvil viliseda. Vaatamisväärsus missugune!
Seotud lood
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.