Viimaste kuude jooksul on ühe lugupeetud ajalehe müügiesindaja(d) mulle juba kaks korda helistanud ja pakkunud lehe tellimise jätkamist. Mõlemal korral vastasin jaatavalt ning vahepeal isegi käis leht ühe nädala, kuid mida pole, see on arve. Ja kuna ma pole ise väga peale käinud, siis mul praegu seda lehte kodus ei käigi.
Kuigi müügikoolitust pakkuvaid firmasid on arvukalt ning neis töötavad kogenud konsultandid on aastate jooksul koolitanud tuhandeid müügiinimesi, ei paista nende tööpõld küll otsa lõppevat. Lisaks lihtsalt lohakale müügitööle olen viimasel ajal kokku puutunud isegi sellise edukaks müügiks mõeldamatu käitumisega nagu kliendi naeruvääristamisega. Ja seejuures ei pea ma silmas müüjaid kauplustes, kus kritiseerida saab peamiselt klienditeenindajate ükskõikset suhtumist oma töösse.
Olen täiesti nõus ühel koolitusel kuuldud väitega, et Eestis on ikka veel võimalik konkurentide ees edu saavutada, kui müügitöös kõige elementaarsematest põhimõtetest kinni pidada.
Loomulikult on üha rohkem neid müügiesindajaid ja letiteenidajaid, kes oma tööd oskavad, ja üldpilt on müügi osas kindlasti palju parem kui kümmekond aastat tagasi. Kohtumine halvasti töötava müügimehega pole aga siiski veel mingi haruldus, mis suudaks üllatada.
Arvan, et Eestis on vaatamata kõikidele senistele püüdlustele müügitöös veel väga palju ära teha.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”