Algaja ettevõtja võib saada 50 000 krooni

Iga ettevõtja teab, millist rolli mängib algkapitali olemasolu või selle puudumine. Praeguste edukate ärimeest hulgas on palju neid õnnelikke, kellele pangad omal ajal suuri laene andsid, mille tagasimaksmise kiire inflatsioon üpris hõlpsaks tegi. Nüüd on ajad teised ? turg tegijaid täis ja tutvusest enam laenu saamiseks ei piisa.

Meile kangastub edukas majandus selliste hiidude nagu Nokia, Microsofti, Shelli või BMW nimega. Euroopa Liidus peetakse aga hoopis väikeettevõtlust majanduse selgrooks. Ka meie arvates ei peaks Tallinn kujutama endast suurfirmat, mis haarab endale kogu vabariigi tööjõu, vaid linn peaks toetama väikeettevõtlust ja sel teel rahuldama oma kodanike soove ja vajadusi.

Tallinna linnavalitsuse poolt kavandatud väikettevõtluse arendamise programmi kuulub paljude muude meetmete hulgas ka algajale ettevõtjale mõeldud 50 000 kroonine tagastamatu stardiabi. Seni on komisjoni poolt läbi vaadatud 104 taotlust 127st ning rahastamist väärivaiks on neist osutunund 24. Neile, kes mehi tugevamaks pooleks peavad, olgu öeldud, et ligi pooled (47) taotlustest tulid naistelt. Rahastatud projektidest kuulus enamik naisettevõtjatele (16 taotlust 24st).

Parimad projektid toetusid kas selle esitaja kogemustele töövõtjana (pagaritöökoda, nahkehistöö stuudio, era-arhiiv jne) või siis tema hobile (õmblustöökoda, köögimööbli tootmine, väikepaaditehas). Nii mõnelgi juhul oli tegemist äsja kõrgkooli lõpetanu esimese ettevõttega (arhitektuuribüroo, sisekujundusfirma).

Kuigi Tallinna endine linnapea Tõnis Palts on väitnud, et linn ei peaks ettevõtlusinkubaatoreid ehitama, sest raha lugemisega saavat riskikapitalistid linnast paremini hakkama, leiame siiski, et äritegevuse ja rahalugemise kõrval on linnal ka muid ülesandeid. Näiteks uute töökohtade loomine ja tööpuuduse leevendamine.

Euroopa Komisjoni ettevõtluse peadirektoraadi strateegia ja evalvatsioonikeskuse koostatud aruanne näitab, et inkubaatorite asutamise kuludest on üle kolme korra suurema osa kandnud just nimelt avalik sektor, mitte aga erasektor. Ka on inkubaatorite rajajaiks olnud pigem riik ning kohalikud omavalitsused kui erafirmad ja pangad (vt lähemalt internetist märksõna Benchmarking of Business Incubators).

Linna rahadega loodud ettevõtlusinkubaatoreid võib leida Soomes, Poolas, USAs, Brasiilias, Iisraelis, Nigeerias jm. Selline asutus on loodud ka Tallinnas. Töö alustamiseks võivad selles saada ruume ja vajalikke tugiteenuseid 10?15 firmat.

Tulevikku ei saa rajada lootusele, et riik või linn jõuab meile kõigile tööd ja leiba anda. Linn saab aidata aga neid, kes on valmis tööd nii endale kui ka teistele ise pakkuma. Kõige paremini paneb rattad käima ikkagi see raha, mille inimene on ise teeninud.