Edukuse vastuolud

Edukus on eesmärkide saavutamise efektiivsus. Mõõtude ja skaalade kasutamine on ikka olnud lihtsustus võrreldes tegeliku eluga. Elus ei ole skaalasid ? need on kellegi poolt välja mõeldud lihtsustatud mudelid elu aspektide selgitamiseks.

Seega on peitub iga inimese edukus temas eneses. Eesmärkide saavutamiseks on vaja aga tasakaalustada oma elu erinevad aspektid: vaimne, emotsionaalne, füüsiline, materiaalne. Tuleb arvestada lähedaste inimestega: abikaasaga, lastega, sõpradega, kolleegidega.

Tõeliselt väljakutsuva eesmärgi saavutamiseks on vajalik eelkõige iseenese tasakaalustatus. Tasakaalustatuse saavutamine iseenesest on suur võit ja võib olla suur eesmärk, mida ei saa mõõta materiaalse mõõdupuuga.

Ettevõtete puhul on edukusel sarnased aspektid. Ideaalne oleks rahuldada kõigi huvigruppide ootusi, kuid praktikas on see üsna keeruline. Kelle positsioonilt ettevõtte edukust hinnata: kliendi, töötaja, juhi, omaniku või ühiskonna?

Omanik on huvitatud efektiivsusest, kuid töötajale on parim variant kogu sissetulek ära tarbida.

Juht tahaks investeerida teenitud kasumi, kuid ühiskonnas on poliitilised parteid, kes tahaksid teenitud raha eest osta valijate hääli.

Kliendid annavad oma hinnangu ettevõttele, makstes kinni tooted või teenused, töötajad töötades lühi- või pikaajaliselt, omanikud ostes, hoides või müües osakuid või aktsiaid.

Ettevõtte tegelikke eesmärke teab ja suudab hinnata ainult see, kes on looja ja arendaja. Konkreetse ettevõtte edu saab hinnata vaid ettevõtte looja ja juhtija. Kõrvalseisjate ettekujutus on vaid müstifikatsioon. Demokraatlikus ühiskonnas austatakse omaniku tahet ja edukust arvestatakse vastavalt sellele, kuidas ja kui palju ettevõte omanikule tulu toob. Avalike ettevõtete puhul on see lihtne: börsil on näha investorite reaktsioonid ja need on määravad edukuse hindamisel.

Vastuolud huvides on ühiskonna ja ettevõtte arengu üks mootoritest. Ühiskonna ülesanne ongi luua vastuolud keskkonnas konkurentsi näol.

Kui on konkurents, siis on ka edukamad ja vähem edukad ettevõtted ja soov hinnanguid anda ja saada. Ettevõttesiseselt on arengu aluseks erinevad huvigruppide huvid, mis sunnivad arvestama nii pikaajalise kui ka operatiivse perspektiiviga.

Mitteavalike firmade puhul on edukuse hindamine keerulisem. Tihti võib ettevõtte eesmärk olla turuosa saavutamine või kasumi teenimine. Eesmärk võib olla ka tööhõive (perefirmale), eneseteostus, partei rahastamine jne. Ometi tahetakse kõiki ettevõtteid võrrelda, paigutades neid edukuse skaalale.

Pikaajaline edukus ettevõtte jaoks on võimalik ainult tasakaalustatult: oluline on nii klientide, töötajate, juhtide, omanike kui ka avalikkuse rahulolu.

Kindlasti näitab edukust käive (kui palju on kliendid olnud nõus teenuste või toodete eest maksma) ja kasum (kui efektiivselt juhid suudavad majandada).

Kas arengu kiirus on edukuse näit? Jah, aga siin tuleb arvestada mitmete agadega. Esiteks, lühiajaline kiire kasv ei pruugi olla edukusega seotud. Teiseks, ootamatult kiire kasv võib olla ohu (ebaedu ilmnemise suurenemise oht) ilminguks. Stabiilselt konkurentidest kiiremini kasvamine on selge edu märk. Kuid võrreldav edukuse mõõt ühiskonnas on siiski mitte arengu kiirus, vaid käive ja kasum.

Võrrelda arengu kiirust erinevate ettevõtete puhul on sama, kui püüda stopperiga mõõta nii jooksja tulemust kui ka kunsti väärtust. Kui mõtleme näiteks olümpiamängudele ja püüame sportlaste tulemusi reastada vastavalt sellele, kui palju keegi on edasi arenenud võrreldes eelmiste võistlustega, siis peetaks meid veidi imelikeks. Ettevõtete reastamisel aga kasutatakse arengu kiiruse näitajat, et kõigile võimalus anda, nagu tegemist oleks puudega võistlejatega.

Oluliselt turu keskmisest erinev arengukiirus on üldjuhul ohu märk, mitte edukuse näitaja. Edukuse näitajaks saab arengu kiirus alles siis, kui on tõestatud, et tegemist on stabiilselt kasvava ettevõttega.

Hea näide võib olla Abobase Systems ? ettevõte, mis on konkurente edastanud mitmetel kordadel. Seega on tõesti tegemist edukusega. Samasugune näide on Hansapank: olla turuliider ja parim kasumiteenija kümme aastat on selge edu. Kuid on olnud terve rida panku, mis kasvasid mingil perioodil kiiresti ja siis kadusid.

Kiire kasvu oht seisneb eelkõige juhtide võimes stabiilselt juhtida kõigi osapoolte rahuldamise protsessi kiiresti muutuvas keskkonnas. Juhtide kõrgema võimekuse puhul ei oleks ettevõtete kasvul piire.

Edukus on otseselt seotud stabiilsusega. Kindlasti on edukam ettevõte, mis on saavutanud head käibe- ja kasumitulemused regulaarselt, kui see, mis näitab ühekordselt häid tulemusi. Seega arengu kiiruse näitajast olulisem on vaadelda stabiilsust. Loomulikult ei kiirusta keegi investeerima ettevõttesse, mille kasum on ?juhuslik? nähtus.

Nii kliendid, omanikud, töötajad kui ka ühiskond otsivad kindlustunnet. Klient soovib olla kindel väärtuses, mille ta saab, tasudes ostu eest, töötaja soovib kindlust, et tema on organisatsiooniga koos edukas jne. Mida vähem kindlustunnet ettevõttega seostub, seda vähem edukas see on.

Kindlustunne on seotud stabiilsusega ja usuga tulevikku. Mida enam kindlustunnet suudab ettevõtte anda erinevatele huvigruppidele, seda edukam saab see olla.

Seega kõige olulisemad edukuse mõõdud on stabiilsus (ka arengu stabiilsus), kasum ja käive.

Loomulikult on olemas ka mõiste ?lühiajaline edu?. Arvan, et seda temaatikat käsitleb Äripäeva raamatuklubi uus raamat ?Rahakratid? lähemalt.

Millised on kõige olulisemad faktorid, mis kindlustavad ettevõtte edukuse?

Kuna edukus saab alguse omanikest ja juhtidest, siis kindlasti on edu seotud omanike ja juhtide võimega oma eesmärke ellu viia.

Agressiivsus (järjekindlus ja põikpäisus) oma ideede teostamisel, tugevate põhimõtete olemasolu on edukate ettevõtete retsept, mis võib, kuid kui ei pruugi kindlustada edu.

Kõige kindlamalt võib edukaks nimetada ettevõtet, mis on pikaajaliselt suutnud täita antud lubadused omanikele, töötajatele, klientidele ja ka ühiskonnale kasu toonud.

Kuna edukuse saavutamine erinevates aspektides on keeruline, siis on ühiskonnas ka suhteliselt vähe inimesi, kes ettevõtte juhtimisega edukalt hakkama saavad. Need inimesed ? ettevõtete või ka asutuste juhid ? väärivad ühiskonnas austust kui keerulise ja pingelise töö tegijad.