Odavad korterid jäävad unelmaks

Aeg-ajalt vilksab meedias sõnumeid, nagu oleks perspektiivis Tallinna turule tulemas suures mahus ülisoodsa (alla 10 000 kr/m²) hinnatasemega uusi korterid. Selline soovunelm ei realiseeru ilmselt kunagi.

Põhjused selleks on pragmaatilised. Nimelt valmis hiljuti Uus Maa järjekordne uute ja renoveeritud korterite müügimahtusid ja ?hindasid analüüsiv uuring, millest selgus, et vaatamata tihenevale konkurentsile uute korterite turul hinnalangust siiski ei toimu, pigem vastupidi.

Põhjuseks järjest kallinenud ehitusmaterjalid, soodsamad laenutingimused ning inimeste suurenenud ostujõud. Kuna kinnisvaraarendajad on suutnud nende poolt küsitava hinnaga projektid edukalt realiseerida, siis otsest survet hinnalanguseks ja mahtude kahanemiseks ei ole. Selgus, et Tallinnas praktiliselt ei ole võimalik uut korterit odavamalt kui 12 500 kr/m² soetada.

Tõsi, mõnedel üksikutel projektidel on müügihind ka madalam, kuid siis on tegemist mõne seni kasutuseta olnud hoonekarbiga, mille arendaja on soetanud rajamiskuludest odavamalt. Sarnased projektid on pigem erand kui reegel. Minimaalsel 12 500 krooni suurusel ruutmeetrimaksumusel on oma oma raudne loogika. Kes vähegi ehitusega kokku puutunud, teab, et minimaalsed m² ehitusmaksumused algavad 7000?8000 kr/m² elamu netopinna (reaalselt müüdava pinna) arvestuses. Lisades krundi soetusmaksumuse, haljastuse, projekteerimise, tehnovõrkudega liitumistasud ning finantseerimis- ja müügikulud, jõuame tulemusele 10 000?11 000 kr/m². Lisades arendaja kasumiosa, on 12 500 kroonine pinnaühiku maksumus paratamatu. Loomulikult võib väita, et senised ehitusmahud on väikesed ning massehituse puhul on hinda võimalik alla viia. Kahjuks ei ole ehitus võrreldav näiteks mobiilsidega, kus täiendava teenusehulga pakkumine suurendab pakkuja kulutusi vaid murdosa võrra.

Massehituse vastu räägivad ka eramuehituses toimunud seigad. Näiteks köitis umbes aasta tagasi avalikkuse tähelepanu linnaisade poolt algatatud üliodavate eramute arendusprojekt Aaviku-Tiskres. Algselt 0,4?0,5 miljoni krooniga väljalubatud eramuhinnad kerkisid ikkagi kuni miljoni kroonini. Samuti rajas üks tuntud ehitusfirma Rannamõisa tee äärde tüüpelamute rajooni, püüdes standardse projektiga eramut ostjale võimalikult soodsalt müüa. Tulemus oli avalikkuse negatiivne hoiak nii maitsetu arhitektuuri kui kasutatud kergmaterjalide osas. Kuigi Aavikusse eramu soetanud pered elavad juba rõõmsalt uues kodus, on elurajooni halvamaigulistest hüüdnimedest tekitatud hingehaavad visad kaduma. Sarnased seigad pigem kahandavad kui julgustavad arendajate motivatsiooni. Seega võib järeldada vaid üht: kui teil raha uue ja kalli korteri tarvis napib, tasub ringi vaadata magalarajoonides. Kohati uuselamutest isegi parema siseviimistluse tasemaga kortereid on võimalik veel soetada hinnaga 10 000 kr/m².